Pärnumaal aktiveerub kinnisvara järelturg

Arco Vara kutselise maakleri Terje Võrgu sõnul on Pärnumaal uute korterite asjaõiguslepingute arv hakanud vähenema ja aktiveerub järelturg.

Võrk tõi oma turuülevaates välja, et tänavu kolmandas kvartalis tehti Pärnumaal 272 korteritehingut ehk 11 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Tehingute arv on stabiilselt vähenenud juba terve aasta, keskmiselt tehakse 250–300 tehingut kvartalis. Oktoobris oli pakkumises 539 korterit ja 101 maja, pakkumiste arv kasvab tasapisi.

Pärnu linnas tehti kolmandas kvartalis 156 korteri ostu-müügitehingut, võrreldes aastatagusega vähenes maht 19 protsendi võrra. Pakkumismaht on maakleri hinnangul siiski ootuspärane ning survet oluliseks hinnaalanduseks veel ei ole, sest müümata jäänud korterid üüritakse ajutiselt välja. Tema vaates on võimalik, et tüüpkorteritel on ruumi kuni 10-protsendiseks hinnalangetuseks,

Väljaspool Pärnu linna tehti kolmandas kvartalis 116 korteritehingut, mida oli 3,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. "Kõige rohkem on ostuotsuseid mõjutanud ühistranspordiühendus linnaga ja lasteaia olemasolu. Suurema sissetulekuga ostjaskond eelistab paigutada raha keskustesse ning tõenäoliselt koondub tehingute arv lähitulevikus taas pigem Pärnu linna. Vahepealsel "hea elu perioodil" osteti vanemaid remontivajavaid maamaju teiseks koduks. Praegu näeme, kuidas sellised kohad taas müüki tulevad ja uut omanikku otsivad," kirjeldas maakler.

2022. aastal oli Võrgu sõnul Pärnu maakonnas tehingute arvu langust tunda korterite ja hoonestamata maade osas – tehti 18 protsenti vähem tehinguid kui 2021. aastal. Samas toonitas ta, et number tundub suur seetõttu, et veel aasta tagasi oli hoogne tõus nii linnas kui maakonnas.

Eelmise aasta teises pooles hinnakasv lõppes ning saabus hinnalangus. Tänavu kolmandas kvartalis oli keskmiseks mediaanhinnaks Pärnu maakonnas 1378 eurot ruutmeetri kohta, 6,1 protsenti vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Väljaspool Pärnu linna oli aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 31 050 eurot, 16 protsenti vähem. Hinnalangus jätkus aastases võrdluses teist kvartalit järjest.

"Statistilise hinnalanguse taga on olnud tehingute struktuurilised muutused: vähenenud on kallimate varade ostmine ja väiksemates külades tehakse juba tehinguid pisut madalama hinnaga. Varasid soetatakse sageli ilma pangalaenuta ja müügipakkumistele reageeritakse aeglasemalt, tehakse allapakkumisi ja survestatakse müüjaid. Ebakindlus mõjutab praegu rohkem kehvemas seisukorras elamispindade müüki, kuna potentsiaalseks ostjaks on peamiselt madalamapalgalised teenindus- ja tööstussektori palgatöötajaid. Nende võimalused elamispinna ostmiseks kahanevad. Kortereid ostavad, remondivad ja üürivad välja investorid," selgitas Võrk.

Pärnu linnas tehtud korteritehingute kolmanda kvartali mediaanhinnaks kujunes 1774 eurot ruutmeetri kohta, 6,6 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Hinnatõus aeglustus, pakkumismaht kasvas ja pakkumishinnad ei tõusnud. See viitab likviidsuse ja tarbijakindluse halvenemisele. Pärnu linnas müüdi 15 uut korterit mediaanhinnaga 3069 eurot ruutmeetri kohta.

Järelturul tehti 141 ostu-müügitehingut, 15 protsenti vähem kui eelmises kvartalis ning 24 protsentivähem kui aasta tagasi samal perioodil.

Mullu kasvasid üürihinnad Pärnu linnas ligi 20 protsenti, sel aastal tuli maakleri sõnul aga sügisel pikaajalise üüri turule nii palju endiseid suvituskortereid, et üürnikud saavad valida heade ja väga heade korterite vahel. "Ühetoalise korteri saab täna üürida ka 250 euro eest kuus, veel aasta tagasi tundus see uskumatu. Üürniku leiab korralik korter umbes nädalaga, enamik üürikorterite pakkumisi tehakse sotsiaalmeediaplatvormide kaudu," tõi ta välja.

"Praegu otsivad ostjad peamiselt pigem suuremat sanitaarremonti vajavaid madalamate korruste kahetoalisi kortereid nii Mai rajoonis kui Räämal, mis peale remonti kas müüakse või antakse möbleerituna üürile. Püsivaks elukohaks ostetakse kolmetoalisi kortereid heas asukohas," märkis Võrk.

Enamik valmivatest kolme- kuni viiekorruselistest korterelamutest paiknevad maakleri selgitusel aga Pärnus kesklinna piirkonnas ning on suhteliselt kallid. "Kaua tühjalt seisnud Maseko kalakombinaadi piirkond, kuhu elamuehituse vahendite kaasamisest räägitakse üha rohkem, jääb linnaserva, kuid on vähetõenäoline, et sinna rajataks oluliselt odavama hinnaga kortermaju. Väljaspool Pärnu linna ei ole viimastel aastatel korterelamuid püstitatud mujale kui kaks maja Sauga alevikku Hirvelasse, kuigi oleks oodanud taolist liikumist ka Papsaare suunal," nentis ta.

Selle aasta esimeses kvartalis väljastati Pärnu linnas ehituslube kokku kolmes hoones 42 korteri ehitamiseks, maakleri sõnul tunduvalt rohkem kui aasta tagasi. Teises kvartalis uusi ehituslube ei väljastatud, ehitama hakati pelgalt 20 uut korterit.

Allikas: BNS

Korterite müük Pärnus