Riigi Kinnisvara kasvatas üheksa kuu kasumi 21,8 miljoni euroni

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) müügitulu aasta esimese üheksa kuuga oli 109,9 miljonit eurot, mis on 1,7 miljonit eurot rohkem kui 2022. aasta samal perioodil, ettevõtte puhaskasum kasvas võrdlusperioodil 3 miljoni euro võrra 21,8 miljoni euroni.

Üüritulu ulatus 2023. aasta üheksa kuuga 69,8 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,7 miljonit eurot. Peamiselt on kasv tingitud üürile antud valminud uutest arendusobjektidest, ettevõttele riigi poolt üle antud kinnisvara mõjul kasvanud haldusportfellist ja üüri indekseerimisest, selgub RKAS-i majandusaruandest.

Vahendatud teenuste maht moodustas 34,4 miljonit eurot ja on aastatagusega võrreldes langenud 4 miljoni võrra, tulenedes peamiselt madalamatest energiahindadest. Kinnisvaraarenduse teenuste tulu oli 1,2 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 600 000 eurot. Üheksa kuu jooksul müüdi riigile mittevajalikku kinnisvara planeeritud mahus 4,4 miljoni euro väärtuses.

Müüdud toodangu kulu oli üheksa kuuga 80,3 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 1,1 miljonit eurot. Haldusobjektide kulud vähenesid 3,7 miljoni euro võrra, suurimaks mõjutajaks oli samuti elektrienergia oluliselt madalam hind võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Haldusobjektide kulum kasvas üheksa kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,3 miljonit eurot, mis on proportsioonis omanduses oleva vara mahu kasvuga. Kinnisvaraarenduse teenuste kulud moodustasid üheksa kuuga 1,1 miljonit eurot ning suurenesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 400 000 euro võrra.

Riigi Kinnisvara AS-i omandis oli 30. septembri seisuga 513 kinnistut suletud netopinnaga 1 miljon ruutmeetrit. 90 protsenti objektidest liigitub haldus-, 6 protsendi arendus- ning 4 protsenti müügiportfelli. Haldusportfelli vakantsus oli 5,5 protsenti.

Lisaks omandis olevale varaportfellile osutab ettevõte haldusteenust lepingulise portfelli objektidel, mille omanikuks on riik ja kasutajaks valitsussektori üksused. Lepingulises portfellis oli septembri lõpus 171 kinnistut, suletud netopinnaga 600 000 ruutmeetrit. Vaheüüri portfellis, mis sisaldab erasektorist üüritud riigiasutuste kasutustes pindu, oli 28 pinda suletud netopinnaga 100 000 ruutmeetrit.

RKAS on kinnisvaraarenduses keskendunud eriotstarbeliste hoonete, näiteks päästehoonete, politseihoonete ja koolimajade, ning büroo- ning teeninduspindade arendamisele. Üheksa kuu jooksul investeeriti kokku 46,5 miljonit eurot, 2022. aasta samal perioodil olid investeringud kokku 24,8 miljonit eurot.

Suurimad valminud või töösolevad investeeringuprojektid on Tallinnas Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine summas 4,9 miljonit eurot, Elva siseturvalisuse ühishoone 3,9 miljonit eurot; Kohtla-Järve siseturvalisuse ühishoone 3,5 miljonit eurot, Valga Riigimaja 3,3 miljonit eurot ning Viljandi komandohoone maksumusega 3,3 miljonit eurot.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay