
"See tähendab, et leitakse ühiselt lahendus, mis on kortermajale parim, isegi kui selleks tuleb oma nõudmistes järeleandmisi teha," ütles Mardi pressiteates.
Ta rõhutas sealjuures, et suhtlemisel ja selgitustööl on korteriühistus ülioluline roll. "Iseäranis renoveerimisotsused, mis eeldavad paljudel juhtudel sadadesse tuhandetesse, isegi miljonitesse eurodesse ulatuvaid laene, tuleb korteriomanikega läbi rääkida, et inimestel ei jääks tunnet, justkui oleks otsused tehtud neid arvestamata," selgitas Mardi.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on renoveerimine heaks näiteks korteriühistu toimimisest. "Juhatusel on muidugi väga suur roll selles, kuidas majas asjad liiguvad," rõhutas ta. Samas on tema sõnul murekohaks põlvkondade vaheldumine ning aastakümneid ametis olnud aktivistide lahkumine.
"Põlvkond, kes 90ndatel ametisse asus, on täna juba soliidses pensionieas ning ei ole aus eeldada, et nad teeks seda tööd veel paarkümmend aastat," märkis Jaadla. Probleemiks on ka asjaolu, et enamik ühistujuhte teeb seda tööd õhinapõhiselt, tasuta või kõigest sümboolse tasu eest. "Samas töömaht kogu aeg kasvab, samuti tuleb end pidevalt täiendada, et muutustega kursis olla," nentis Jaadla.
Allikas: BNS