Huvitavaid fakte Eesti maahõivest: erinevate rajatiste poolt on hõivatud vaid 0,3 protsenti maismaast

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Andmeid esitatakse riigi, maakondade ja kohalike omavalitsuste lõikes. Lisaks on esitatud ka info selle kohta, mis mullatüüpidel erinevad objektid paiknevad.

Tööriista valmistamisel kasutati maa-ameti Eesti topograafilist andmekogu ning EstSoil-EH kaardikihti. Selle metoodika puhul saadi Eesti maismaa pindalaks 45 372 ruutkilomeetrit.

Kõige suurema osa Eesti maismaast moodustab puittaimestik − 51,6 protsenti ehk 23 411 ruutkilomeetrit, sellele järgneb haritav maa 23 protsenti ehk 10 453 ruutkilomeetrit ja märgala 7,6 protsenti  ehk 3458 ruutkilomeetrit. Turbaväljade alla jääb 251 ruutkilomeetrit ehk 6,8 protsenti märgalast on tugevalt inimtegevusest mõjutatud.

Karjääride alla jääb 55 ruutkilomeetri suurune ala, moodustades 0,1 protsenti  maismaast. Erinevate rajatiste poolt on hõivatud 141 ruutkilomeetrit ehk 0,3 protsenti maismaast. Teede, parklate, lennuradade, rööbasteede jne alla jääb kokku 462 ruutkilomeetrit ehk 1 protsent.

Uue tööriista kasutamisel saab ülevaate maahõivest kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes, võimaldades paremini kujundada maahõivega seonduvat poliitikat. Omades sellist ülevaadet on võimalik senisest paremini hinnata, kas antud piirkonnas on mõistlik veel hoonestatud alade ulatust laiendada või mitte. Samas tuleb silmas pidada kohaliku omavalitsuse halduspiiride iseloomu.

Teine osa puudutab maahõivet lähtuvalt mullatüübist. Eestis moodustavad mineraalmullad 70,6 protsenti , turvasmullad 23 protsenti , turvastunud mullad 5,8 protsenti ning tehismullad 0,6 protsenti maismaast.

Kokku on Eestis turvas- ja turvastunud muldadel olevat põllumaad 982 ruutkilomeetrit ehk 2,3 protsenti Eesti pindalast või 9,4 protsenti praegusest haritavast maast.

Turvastunud- ja turvasmuldadele rajatud põllumaad emiteerivad kasvuhoonegaase rohkem kui metsad. Ülevaatest saab vaadata, kus piirkonnas selliseid põllumaid kõige rohkem esineb.

Kõik huvilised, arendajad, kohalikud omavalitsused, ministeeriumid ning asutused saavad metoodika ja tulemustega tutvuda Keskkonnaportaalis. 

Allikas: BNS