
Millised asjaolud sind kinnisvaramaakleri ameti juurde tõid?
Läksin 2009. aastal, eelmise majanduskriisi ajal Inglismaale ja hakkasin sealt sotsiaalmeedia vahendusel jälgima üht Eestis kinnisvara alal tegutsevat sõpra. Sellest tekkis idee ka ise maaklerina kätt proovida. Tundus, et tegemist on liikuva ja aktiivse tööga, mis mullegi võinuks sobida. Ühel hetkel tuligi ülikooli lõpetamise järel ja natuke ka perekondlikel põhjustel otsustada, kas jääda Inglismaale või tulla koju tagasi. Valik osutus viimase kasuks.
Millised olid esimesed kogemused?
Haarasin kohe härjal sarvist, käisin kinnisvarabüroodes tööintervjuudel ja jäin pidama Kaanon Kinnisvaras, kus töötan siiani. Alguses ootasid iga päev ees uued väljakutsed, alates seadusandlusega tutvumisest kuni klientide leidmiseni. Kõige rohkem ongi meeles kliendiportfelli loomine, mis nõudis nii-öelda pimekõnesid kinnisvara müüjatele ja üürileandjatele – see kõik õpetas kannatlikkust ja kasvatas heas mõttes paksu nahka.
Kui võrdled praegust aega oma esimeste sammudega maaklerina?
Kinnisvara hinnad on kõvasti kasvanud, hinnad olid siis ikka hoopis teised. Muutunud on veel see, et vara kvaliteet on läinud kiiresti paremaks, palju elu- ja äripinda vahetub uuema vastu välja. Kohtusin hiljuti läti ametivendadega ja nad ütlesid, et see on täiesti uskumatu, milline areng Eestis toimub. Me ise ei saa sellest võib-olla nii hästi aru, et kogu aeg tuleb kinnisvaraturule midagi uut ja energiasäästlik suhtumine võtab üha enam võimust.
Milline on olnud siiani Sinu kõige kehvem objekt?
Kehva ei teagi. Kõige ehmatavam on olnud üks Stalini-aegse üürimaja remontimata ning koristamata korter kõigi juurdekuuluvate aroomidega. Üürikorter oli pungil kola täis, voodi juurde viis vaid kitsas rada. Korter oli müüki tulemas ja käisin seda vaatamas, kuid kuidagi kujunes nii, et tehingust asja ei saanud.
Seevastu kõige ägedam objekt oli üks lummav ja kapitaalselt renoveeritud mereäärne maja Pärnumaal. Hoone oli nii korralik ja asukoht nii imeline, et ilma droonivaadeteta seda kodu müüa kuidagi ei tihanud.
Millist vara praegu on kõige parem müüa?
Praegu on käes huvitav aeg, ostu-müügi tempo on turul taandunud ja kõrgema hinnaga kodudel on ruumi hinnas kukkuda ning nende müügiga läheb kauem. Väiksemaid, eriti ühetoalisi investeeringukortereid läheb aga müügiks küll, tehinguaktiivsus on nende puhul märgata, ostetakse väljaüürimiseks. Ostjate hulgas on palju esimesi ostjaid, mis näitab, et inimesed tahavad raha paigutada, et kaitsta end inflatsiooni eest. Ja raha tundub olevat. Paljud korterid ostetakse koos üürilepinguga, mis siis, et üüritootlus on koomale tõmmanud – ikkagi ostetakse. Populaarsed asukohad on ülikoolide lähistel ja märkimistvääriv on asjaolu, et välisinvestor ostab tihti kesklinna, aga paljud väga head ja pikad üürilepingud on just linnaservas, kus on rahulikum elukeskkond.
Kõige keerulisemad hetked?
Turg töötab lainetena ning vahel tundub, et tükk aega ei lähe mitte kui midagi müügiks, siis jälle tulevad tehingud nagu paisu tagant – sellises olukorras peab järjepidevust säilitama. Kindlasti on kiiretel aegadel ka läbipõlemise oht. Ei tohi ennast ribadeks tõmmata ning peab oskama oma aega organiseerida.
Milline on maaklerile hea, milline halb klient?
Halba klienti ei ole, inimesed on lihtsalt erinevad. Meie töö teeks lihtsamaks see, kui kinnisvara müüja ehk klient oleks turuolukorrast teadlikum. Näiteks eksperthinnangust kõrgemat hinda pole tihtilugu mõtet küsida. Õnneotsijad üldiselt oma hinda ei saa, eriti kui sinna on surutud liiga palju emotsiooni. Aga eks see olegi meie töö, et klientidele lahti seletada, mis nende kinnisvara müügi väljavaated on.
Milline on sinu arvates kinnisvaramaaklerite tulevik?
Tehnoloogilisi lahendusi tuleb järjest juurde, mis aitab ka kinnisvaramaaklerite tööd tõhusamaks muuta. Näiteks meie kasutame Kaanoni büroos kaamerat, millega saame teha ühel ajal nii pildid, kui ka virtuaaltuuri kinnisvarast. Kindlasti maaklerite tase ja regulatsioon jätkavad edasi arenemist ning turul saab olema veelgi rohkem teadlikke ning häid kinnisvaramaaklerid.