Euroopa Liidu kavandatavad hoonete energiatõhususe eesmärgid on ebarealistlikud

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) leiab, et Euroopa Liidu (EL) kavandatavad hoonete energiatõhususe eesmärgid on liiga ambitsioonikad ja neid pole plaanitud mahus tegelikkuses võimalik ellu viia.

Teisipäeval hääletamisele tulev EL-i tööstuse-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjoni (ITRE) muudatusettepanek on EL-i paketi “Fit for 55“ keskne direktiiv, mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks kõik hooned Euroopas, olenemata praeguse hoonefondi kvaliteedist, saavutama 2033. aastaks D-taseme energiatõhususe. 

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) kutsub Eesti eurosaadikuid üles enne hääletust hoolikalt kaaluma kõiki direktiivist koduomanikele kaasnevaid nõudeid.

“Nõue puudutab ligikaudu 45–50 protsenti hoonefondist kõigis riikides. Arvestades soovitatud erandeid ja kohandusi, tähendaks see praktikas, et umbes 40 protsenti kogu EL-i hoonefondist renoveeritakse juba aastaks 2033. Asetades eelneva Eesti konteksti, tähendaks see, et kümne aasta jooksul tuleb renoveerida 350 000 kodu/elamut/korterelamut/elamuüksust,“ ütles liidu esindaja Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas.

EOKL toob ka välja, et Euroopa Komisjoni hinnangul on renoveerimislaine strateegias esitatud tegeliku renoveerimismäära kahekordistamiseks vaja igal aastal ligikaudu 275 miljardit eurot lisainvesteeringuid. “Saavutamaks parlamendi ambitsiooni, peaksime tegelikku renoveerimismäära vähemalt kolmekordistama, mis tähendaks 350–400 miljardit eurot aastas. Lisaks sellele tuleb arvestada Ukraina sõjast ja energiakriisist tuleneva hüppelise ehitusmaterjalide hinnatõusuga ja kvalifitseeritud tööjõu puudumisega. ITRE raportiga ja EL-i vahenditega tagatud toetusmehhanismidest lihtsalt ei piisa, et saavutada seatud eesmärke,“ nentis liit.

Omanike liidu esimees Andry Krass osutab ka, et võrreldes Euroopa Komisjonis 2021. aastal koostatud algse ettepanekuga on ITRE muudatusettepanek kulude poolel paisunud vähemalt kolmekordseks, samas kui vajalikud toetusmehhanismid puuduvad. “Kõigi hoonete D-taseme energiatõhususe saavutamine 2032. aasta lõpuks pole mingil moel võimalik tingimustes, kus juba praegu napib renoveerimistoetusi. Veelgi enam, ennaktempos renoveerimiste peale surumine loob olukorra, kus hoonete soojapidavuse nimel tuleb vahetada fassaadid ja küttesüsteemid ka siis, kui muidu nende muutmiseks otsest vajadust polegi või tuleb renoveerida hooneid, mis oleks mõistlik kasutusest hoopiski kõrvaldada,“ leiab Krass.

Pärast Euroopa Parlamendi hääletust jätkub energiatõhususe direktiivi arutelu Euroopa tasandil kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning seejärel riiklikul tasandil. Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et liikmesriikidel tuleb tagada piisav otsustusõigus ja võimalus ise valida eesmärkide saavutamiseks sobivaimad vahendid, et oma inimesi mitte ajada veel suurematesse rahalistesse raskustesse.

EOKL palub Euroopa Parlamendi Eesti saadikutel muudatusettepanekute hääletusel omanike argumente kaaluda. “Mõistame, et te ei pruugi olla seni selle teemaga otseselt ja/või isiklikult seotud, kuid soovitame teil neid nõudeid väga hoolikalt kaaluda, sest lõpphääletus läheneb. Võttes arvesse ülaltoodud argumente, loodame, et teil on võimalus eelnõu aruanne enne 14. märtsil toimuvat hääletust hoolikalt läbi vaadata,“ märgikis liidu esindaja.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay