Lääne-virumaal on müügil elegantne Avanduse rüütlimõis, mille näol on tegemist neorenessanssi sugemetega hoonega, mis on osalt kahe-, osalt ühekorruseline.
Mõisahoone vanim osa on 1760. aastal ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis, mis asub hoone parempoolsel küljel. 19 saj. täiendati mõisahoonet mitmete juurdeehitistega. Viimane ümberehitus tehti aastatel 1899 – 1902, mille käigus hõlmati hoonesse ka vasakul paiknenud valitsejamaja. Tänapäeval on mõis ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone, mis on ehitatud mitmes järgus.
Avanduse mõisa mainiti esmakordselt aastal 1494. 15. sajandil kuulus mõis von Taubedele. 17 saj. oli mõis von Fockide valduses, kuid see põletati Põhjasõjas. 19. sajandil ostis mõisa endale suvekoduks mitmeid ümbermaailmareise sooritanud tuntud vene meresõitja, Põhja-Jäämere uurija ning Peterburi Teaduste Akadeemia president geograaf Friedrich Benjamin von Lütke. F. B. von Lütke elas mõisas kuni oma surmani. Viimaseks mõisaomanikuks oli 1888 aastast kuni 1919. aasta maareformiga mõisa võõrandamiseni Konstantin Karl von Bremen.
1899–1902 väldanud viimase ümberehituse autor oli arhitekt
Rudolf von Engelhardt. Suuremad ümberehitused toimusid peahoone
paremas tiivas, kuhu ehitatu suur saal ja talveaed, ühendamaks
valitsejamaja peahoonega. Selle tulemusena kujunes omanäoline
uusrenessansi sugemetega hoone.
1955. aastani asus mõisas
Põllutöö Rahvakomissariaadi Avanduse Põllunduskool, hiljem Simuna
sovhoosi keskus. 2005. aastani asus hoones Avanduse vallavalitsus,
kuid 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald. 2010.a
novembris läks mõisahoone eravaldusesse.
Vaata rohkem fotosid ja loe rüütlimõisa võimalustest siit.



