Pealinnas selle raha eest uut kodu ei saa, maal aga osta või terve mõis

Viljandimaal on müügis väga põnev ja perspektiivne Polli mõisa hoonete kompleks, mis koosneb mõisa peahoonest, täielikult renoveeritud koertemajast, renoveerimisootel jääkeldrist, kasvuhoonest koos küttemajaga ning erinevate kõrvalhoonete varemetest.

Polli mõis moodustati iseseisva mõisana 1720-ndate aastate alguses. Mõisa omanikeks olid tsarinna Jelizaveta Petrovna ülemkantsler krahv Bestužev-Rjumin, maanõunik von Taube, krahvid von Duntenid.1825. a ostis mõisa Georg Constantin von Stryk (pärines nn. Riidaja Strykide harust). Strykide ajal saavutas mõis tänu omanike oskuslikule juhtimisele majandusliku õitsengu, vastavalt elujärje paranemisele rajati juurde hooneid ning täiustati peahoone ümber paiknevat parki. Viimaseks mõisa omanikuks oli Friedrich Wilhelm von Stryk, kes abiellus Tarvastu mõisast pärit Anna von Mensenkampffiga. Strykid lahkusid Eestist 1918. a ja mõis natsionaliseeriti vastloodud Eesti Vabariigi poolt. Vabariigi ajal tegutses mõisa peahoones Põllutöökool ning hiljem Polli Katsebaas.

Polli mõisapargi arhitekt oli Riia linnaaednik Georg Kuphaldt, kes koostas pargi projekti 1880-ndatel aastatel. Pargi projekt ei ole kahjuks säilinud, kuid Kuphaldti pargikujunduse jäljed on maastikul ja vanadel kaartidel siiani leitavad.
Vabahärra von Münchhausen (parun Münchhauseni lugude prototüüp) abiellus 1744. a Jacobine von Dunteniga, kes oli mõnede allikate kohaselt Polli mõisa omaniku õde.
Elades ja töötades vallakirjutajana kahesaja meetri kaugusel Polli mõisa peahoonest asuvas majakeses, kirjutas August Kitzberg 1911. a kohalikele rahvajuttudele tugineva näidendi “Libahunt“.

Loe rohkem palju võimalusi pakkuvast Polli mõisast siit.

• 
• 
• 
•