Saaremaale maapiirkonda kodu ehitavad noored peavad ise investeerima ka päästeameti reeglitega ettenähtud veevõtukohtadesse, sest vallal käib nende rajamine praegu üle jõu.

„Piirangutest lähtuvalt on maale kodu ehitavad noorpered fakti ees, et enne maja ehitust tuleb mõelda ja investeerida tuletõrje veevõtukoha, näiteks mahuti või tiigi jaoks, sest maapiirkondades ei ole päästeameti nõuetele vastavaid tingimusi,” tõstatas Saaremaa Kihelkonna osavallakogu liige Ardon Kaerma probleemi viimasel osavallakogu koosolekul.
Kihelkonna osavallakogu leidis, et olukorda saaks leevendada, kui vald teeb teatud piirkondadesse juurde tuletõrje veevõtukohti ja võimaldab näiteks läbi mõne toetusprogrammi veevõtukohtade loomist.
Saaremaa vallavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Siim Kuusiku hinnangul pole tegu halva mõttega, kuna veevõtukohtadega esineb probleeme pidevalt. „Küll aga tuleb nentida, et vallal endal praegu kahjuks piisavalt vahendeid ega spetsialiste pole, et neid ise planeerima hakata,” ütles Kuusik.
Päästeamet nõuab, et veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht peab aga asuma ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 50 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Leevendust ei saa kasutada linnas ja alevikus.
Allikas: BNS
Foto: Pixabay