Üürihinnad kasvavad vähemalt aasta lõpuni

Elamispinna kättesaadavuse halvenemine toetab lähikuudel Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste hinnangul üürituru jätkuvat kasvu, mille juures Euribori tõus suunatakse kinnisvaraomanike poolt järk-järgult üle üürnikele, mis lisaks Ukraina sõjapõgenike tõttu kasvanud nõudlusele tänavu varakevadest omakorda toetab üürihindade tõusu, 2022. aasta teises pooles võib eeldada, et üürihindade kasv osutub kiiremaks või vähemalt sama kiireks kui kinnisvara ostu-müügihindade tõus, kirjutas Eliste Arco Vara turuülevaates.

Üürihindade tõus Eliste sõnul jätkub, kuna turul on jätkuvalt vähe üüripakkumisi ning olulist pakkumismahu suurenemist ei ole. “Kui pakkumiste hulk siiski kasvab, siis pigem uute korterite arvelt, mis ei ole aga enamikule turuosalistest kättesaadavad. Järelturul jätkub üüripindade pakkumine väikeinvestorite poolt, kuid nende osas on täheldada, et nad ei ole tänases turusituatsioonis uute investeeringute tegemiseks enam sugugi enesekindlad,“ märkis Eliste.

Kuna turul on arvestataval määral spekulatiivset müügipakkumist, ei ole aga 2022. aasta lõpupoolel või 2023. aasta alguses välistatud, et osa pakkujatest nii korteri- kui ka elamuturul peavad eeskätt kallimate varade osas tegema pakkumishindade osas teatavaid korrektuure allapoole, et varade likviidsust tõsta.

Kuigi lääneriikides ja Skandinaavias on analüütikusõnul juba mitmel pool täheldada elamispindade hinnalangust, mille on esile kutsunud eeskätt muutused keskpankade rahapoliitikas, siis ka Eestis on vastav risk olemas ning seda hetkel eeskätt ehituslikult vanemate varade puhul. Eliste ütles, et enne makromajandusliku keskkonna ja sealhulgas tööturu olukorra märkimisväärset halvenemist tänaselt tasemelt on keeruline laiapõhjalist hinnalangust hetkel prognoosida.

Kinnisvaraturud on tema selgitusel suhteliselt madala efektiivsusega ning kuigi börsidel on tänavu varade väärtus juba keskmiselt kolmandiku võrra vähenenud, ei ole tõenäoliselt kinnisvaraturul analoogseid trende oodata.

“Kinnisvarade hinnad kipuvad tõsisemate kriiside puhul alanema tunduvalt vähem kui börsilangused. Isegi kui hetkel teoretiseerida, et kui lähitulevikus leiaks Eestis aset näiteks 10- või ka 20-protsendiline elamispindade hinnalangus, siis viiks see Eesti turu tagasi pelgalt 2021. aasta sügisele või 2022. aasta alguse perioodile, mis pikemas perspektiivis oleks suhteliselt väheoluline ega suurendaks märkimisväärselt elamispindade kättesaadavust rahaliselt meie sotsiaalselt kehvemas situatsioonis olevate leibkondade jaoks,“ selgitas Eliste.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay