Kuue kuu Euribor kerkib paari aastaga vähemalt 3 protsendini

Swedbanki investeeringute strateegi Tarmo Tanilase prognoosil kerkib kuue kuu Euribor paari aastaga vähemalt 3 protsendi tasemele.

“Eesti majanduse kuldaegadel oli parimate klientide eluasemelaenu pangapoolne marginaal 0,5 protsendi juures, millele lisandus kuue kuu Euribor. Hetkel on pankade marginaalid üle kolme korra kõrgemad, kuid endiselt veel nullis kuue kuu Euribor võib petlikku heaolutunnet süvendada. Õnneks on enamik kliente täna laenanud märksa vastutustundlikumalt ning ka pankade laenude ning deposiitide suhe on 15 aastase taguse ajaga võrreldes endiselt eeskujulik,“ kirjutab Tanilas pressiteates.

Strateeg juhib tähelepanu, et aastal 2008 oli tänasega üle kahe korra väiksema inflatsioonitempo juures kuue kuu Euribor 5,37 protsendi juures. “Seega oleksin ma väga üllatunud, kui kuue kuu Euribor ei jõuaks paari aastaga vähemalt 3 protsendi tasemele. See viiks aga koos pangapoolse marginaaliga juba eluasemelaenu intressi 5 protsendi lähistele. Niigi kõrgete sundkulude juures tähendaks see veel täiendavat survet rahakotile,“ nentis ta.

“Hiljuti teatas Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, et keskpank on juba selle aasta kolmandas kvartalis valmis intressimäärasid kaks korda tõusma. Enamik turuosalisi tundub täna uskuvat või pigem lootvat, et sealt edasi kohe väga kiiresti intressimäärasid ei tõsteta, sest see paneks suurte võlgadega Lõuna-Euroopa riigid selge finantspinge alla,“ lisas Tanilas.

Säästmine ja investeerimine on tema sõnul endiselt ühed parimad vahendid enda tuleviku kindlustamisel. “Keskkond on muutunud aga keerulisemaks ning see nõuab nutikamaid valikuid. Lihtsalt raha kontol hoidmine on lihtne ja mugav lahendus, aga üsna pea märkate, et iga päevaga saab selle eest järjest vähem kaupu ja teenuseid tarbida,“ tõdes strateeg.

Institutsionaalsed investorid Tanilase sõnul küll rõõmustavad, et lõpuks ometi on võlakirjadele plussmärgiga tootlus tekkinud, kuid intresside tõusu ootuses ei julge pikema kestusega võlakirju ka nemad osta ning inflatsiooni vastu võlakirjadega tänases keskkonnas nagunii pole võimalik saada. “Nii ongi seni vaid võlakirju ostnud tavainvestoril täna pigem sama raha eest mõistlikum oma eluasemelaene tagasi maksta, mis 3-protsendilise Euribori puhul tähendaks koos pangamarginaaliga juba 5-protsendilist netovarade kasvu,“ soovitas ta.

Paari aasta pärast on nii laenukoormus väiksem ning turul võlakirjade tootlused kõrgemad, mis Tanilase sõnul taas viimaste poole vaatama meelitab. “Üks kiiremaid teid enda finantsseisu parandamiseks on aga alati kõrge intressidega tarbimislaenudest vabanemine, kui neid peaks juhtumisi olema,“ märkis ta.

Ajalooliselt on Tanilase sõnul inflatsiooni vastu kõige paremini kaitsnud kinnisvara ja aktsiad. Kõrged hinnad ning kallinev raha hind nõuab kinnisvarast pelgupaika otsivatelt investoritelt aga üha paremaid professionaalseid oskuseid ning ei sobi seetõttu kõigile inimestele.

“Aktsiate ostmine on tehniliselt lihtne, kuid keeruline on otsustada, mida ja millal valida. Appi tuleb korralik finantsplaneerimine ning isiklike rahavoogude prognoosimine. On mõistetav, et olukorras, kus keskmine palgakasv jääb inflatsioonile mitmekordselt alla, on suurel hulgal inimestel üha keerulisem investeerimiseks sääste leida,“ möönis strateeg.

Rehkenduse edukalt läbinutel on tema sõnul esmalt mõistlik võtta kergeid võite ja kasutada ära kolmanda samba maksusoodustused. “Kui raha jääb endiselt üle, investeerige regulaarselt võimalikult kuluefektiivsetesse investeerimislahendustesse. Eelistada tuleb ettevõtteid ja ärimudeleid, millest aru saate ning mis on turul oma jätkusuutlikkust ka eelnevate kriisidega tõestanud. Soovi korral võib tugevatelt ettevõtetelt laekuvate dividendidega ka paralleelselt enda võlakoormust vähendada,“ soovitas Tanilas.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay