Maja soojustamine: vahu, villa ja peno hinna ning efektiivsuse võrdlus

Kõige tähtsam kodu omadus on kodusoojus ning seda emotsionaalselt ning füüsiliselt.

Küttesüsteemide valimisel tuleb arvesse võtta hoones köetavate pindade pindala ning sobilik aastane kütte eest makstav kulu. Olenevalt maja soojustusest saab endale valida ka sobiliku küttesüsteemi, olgu selleks õhk-soojuspump, ahjuküte või maaküte. Kõik nendest on levinud kütte meetodid, mis sobivad kasutamiseks eramajja ning ka kortermajja. Halvasti isoleeritud seinad, katus/lagi põhjustavad sooja õhu leket, kopsakat elektriarvet ja parajat peavalu, sest lõppude lõpuks tuleb töö ikkagi uuesti teha. Kui soe õhk pääseb halvasti soojustatud seintest välja, ei oma kütmine erilist eesmärki ning soojuse salvestumine on null.

Puitmaja soojustamine vs kivimaja soojustamine

Puitmajade soojustamine jaguneb kaheks: seest ja väljast soojustamine. Kõige targem on puitmaju soojustada väljastpoolt. Hetkel kõige efektiivsem ja ohutum soojustusmaterjal on kivivill ning selle paksus seinte sees on seotud maja seinte paksusega, ühistu/maja nõuetega ning fassaadi ehitusega. Sarnaselt puitmajadele, tuleb kivimaju soojustada väljastpoolt. Seestpoolt soojustamisel on soodumus kondentsi tekkimiseks, millest saab ideaalne kasvulava bakteritele ning mitmetele hallitustele. Välisseinte soojustamine on sama lihtne kui puitmaja soojustamine. Erinevalt villa kasutamisest, kasutatakse kivimajade soojustamiseks ka kõiksugu soojusplaate, mis paigaldatakse seinte külge liimi või vahuga. 

Pur vahuga soojustamine

PUR vaht on innovaatiline kahe-elemendiline soojustusvahend, mida kasutatakse majade soojustamiseks juba aastakümneid. Pur vaht võimaldab täita konstruktsiooni vahele tekkinud tühimikud, vältida niiskuse pesasid, mille pinnale hakkab tekkima niiskuskahjustus. Kuna pur vahtu paigaldavad tavaliselt oma ala spetsialistid, ei pea ise seda ajakulukat tegevust tegema. Polüuretaanvaht ehk pur vaht on müügil olevatest soojustusvahenditest enim minimaalse ülejäägi teguriga, mis tähendab et soojustamisel kasutatakse ära 100% soetatud materjalist ning ülejääkide tekkimine on minimaalne. Soovi korral saab tellida spetsiaalse pooridega pur vahu, mille eesmärk on võimaldada niiskel õhul takistusteta liikumist kihtide vahel.

Penoplastiga soojustamine

Penoplast ehk vahtpolüstürool on vundamentidel kasutatav soojustusmaterjal, mida siseruumides ei soovitata kasutada. Tavaliselt isoleeritakse sellega kaevude/pumbamajade ümbrus, sest penoplast ei lase niiskusel läbi pääseda sisekihtidesse. Kui penoplasti kasutatakse siseruumides, tekivad tavaliselt konstruktsiooni sisse õhulukud, mille järel kondenseerub niiske õhk ning tekivad tilgad pindadele, mis hiljem tekitavad niiskusega seotud kahjustusi. 

Villaga soojustamine

Kivivill, ökovill ja klaasvill on üheks levinumaks soojustusmaterjaliks Eestis ja mujal maailmas. Villa tootjad pakuvad turul mitmes mõõtmes ning erineva kujuga villa, mis jagunevad omakorda valmis villaplaatideks või purustatud villaks, mida pritsitakse tavaliselt lagede peale. Põrandate alla pannakse tavaliselt 15 cm paksuseid villaplaate ning seintesse 10cm paksuseid plaate. Lagedele puistatakse puistevilla, mida ei tohi kinni tampida. Puistevilla on võimalik panna ka seinte sisse, sel puhul valmistatakse seinad ning selle konstruktsioonid spetsiaalselt pritsimiseks ette.

Fassaadi ehk välisseina soojustamine

Maja seinte soojustamisel tuleb kõigepealt seinad puhastada vanast voodrist ning soojustus elementidest. Külmasillad (vundament, aknapaled, uksepaled) tuleks tihedalt soojustus kiuga läbi käia ning polüuretaanvahtu kasutades sulgeda kõik augud, mis ei ole vajalikud. Külmasilla eemaldamiseks võib kasutada ka tavaliselt takku. Takku on kasutatud puitmajade  juures aastasadu ning asendatud ka kuiva samblaga, mida enne ehitust korjati ning kuivatati. Tänapäeval on müügil ka sünteetiline takk, mis on tihti kasutusel palkmajade ehitusel ning enamlevinud tapikohtade kinnitamiseks. Seejärel tuleks infrakaamera abil kindlaks teha kõige enam sooja läbilaskvad kohad ning neile enim tähelepanu pöörata. Roovituse, villa, tuuletõkkeplaadi paigaldamise järel võib seinad katta soovitud voodrimaterjaliga ning viimistleda. 

Lae soojustamine

Lagede soojustamisel tuleb pigem vill või muu soojustusmaterjal asetada pööningu põrandale ning vaid nii saab kindel olla, et toa lagi on korralikult soojustusega kaetud. Selleks, et soovimatud külalised nagu loomad (rotid ja kassid) ei veaks ära soojustusvilla, tuleks villakiht kinni katta peenikese võrguga. Võrgu paigaldamisel ei tohi alusvilla kinni tampida, vastasel juhul kaob villa omadus soojust hoida. Varasematel aegadel kasutati lagede soojustamiseks pigem vedelat betooni ning see valati ühtlaselt pööningute põrandatele. 

Pööningu soojustamine

Pööningute soojustamine on küllaltki keeruline ning kulukas, sest seina(lae)pinda on väga palju ning ehitus võib kujuneda väga kalliks. Ideaalne võimalus siiski katusealuse soojustamiseks on pur vaht mida saab kanda kõikjale vahele. Pur vaht võimaldab selle töö ka kiiresti ära teha.

Vundamendi soojustamine

Vundamente soojustatakse väljastpoolt ning enamjaolt spetsiaalselt loodud soojustusplaatidega, mis koosnevad fooliumkattest ning nn penoplastist, millele on pressitud laminaadi ühendusele sarnanevad ühenduslülid. Plaate on lihtne paigaldada ning vabalt kaetav värvi või krohviga. Vundamentidele on võimalik paigaldada ka tavalist penoplasti, kuid eelistama peaks siiski spetsiaalselt poodides müüdavaid vundamendiplaate.

Seest soojustamine

Hooneid ning kortereid soojustatakse seest poolt vaid juhul kui tulevikus ei ole oodata välisvoodrite remonti. Niiskuse minimaalseks tekkeks tuleb kasutada õigeid materjale ja võtteid. Üheks peamiseks materjaliks on taaskord vill.

Väljast soojustamine

Väljast soojustamine on kõige õigem tehnoloogiline otsus, kuid sellega kaasnevad suured kulutused ning tihti peale võib töö jääda poolikuks ressursside vähesuse tõttu. 

Pragude isoleerimine polüuretaanvahuga

Polüuretaanvahuga pragude isoleerimine on kõige kiirem võimalus majale ning hoonele ühtlase pinna andmiseks. Tegemist on kerge makeup protseduuriga, mis lisab hoonele soojuseraldumise tõket. Peale vahu pragudesse kandmist tuleb üleliigne vaht ära lõigata ning välispind viimistleda.

Hinnavõrdlus