RKAS kasvatas üheksa kuuga käivet ja kaotas kasumis

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) tänavune müügitulu septembri lõpu seisuga oli 106,5 miljonit eurot, mis on 10,2 miljonit enam kui mullu samal perioodil, puhaskasum vähenes aga aastavõrdluses ligi 900 000 euro võrra 24,2 miljonile eurole.

Üheksa kuu jooksul müüdi kinnisvara 11,4 miljoni euro väärtuses, suurenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli 3,5 miljonit eurot, selgub ettevõtte auditeerimata majandustulemuste aruandest. Suurima müügituluga riigile mittevajalik kinnisvaraobjekt oli Pargi tänav 1, Pärnus summas 1,5 miljonit eurot. 

Üüritulu ulatus üheksa kuu kokkuvõttes 65,1 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2 miljonit eurot. Peamiselt on kasv tingitud valminud ja üürile antud arendusobjektidest ja indekseerimisest. 

Vahendatud teenuste maht moodustas 27,9 miljonit eurot ja on aastatagusega võrreldes kasvanud 4,5 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse teenuste tulud kasvasid 400 000 eurot, suurim arendusobjekt oli Rahukohtu 1, Tallinnas summas 1,6 miljonit eurot.

Müüdud toodangu kulu oli üheksal kuul 74,6 miljonit eurot, suurenedes aastavõrdluses 9,7 miljoni euro võrra. Peamine kasv tuleneb riigile mittevajaliku kinnisvara müügi mahu suurenemisest bilansilises maksumuses summas 3,9 miljonit eurot. 

Haldusobjektide kulud kasvasid 4,8 miljonit eurot, suurimaks mõjutajaks oli külmem talv ja kasvanud energiahinnad. Kinnisvaraarenduse teenuste kulud kahanesid 100 000 euro võrra, kuna töös olevate teenusprojektide maht on väiksem kui mullu. 

RKAS-i varaportfellis oli septembri lõpu seisuga 560 kinnistut, kuhu kuulub 985 hoonet suletud netopinnaga üks miljon ruutmeetrit. Objektid liigituvad haldus-, arendus- ja müügiportfelli, vastavalt 84 protsenti, 10 protsenti ja 6 protsenti. Haldusportfelli vakantsus oli 5,4 protsenti. 

Lisaks omandis olevale varaportfellile osutab ettevõte haldusteenust lepingulise portfelli objektidel, mille omanikuks on valitsussektori üksused. Lepingulises portfellis oli septembri lõpus 174 kinnistut 348 hoonega ja hoonete suletud netopind 600 000 ruutmeetrit. Üürivahenduse portfellis, mis sisaldab erasektorist üüritud riigi asutuste kasutustes pindu, oli septembri lõpu seisuga 27 lepingut suletud netopinnaga 100 000 ruutmeetrit.

2021. aasta üheksal kuul investeeriti 25,2 miljonit eurot, mida oli ligi 23 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Suurimad investeeringud olid Rapla riigimaja ehitus 3,4 miljoni euroga ja Põllumajandusuuringute Keskuse administratiiv-laborihoone ehitus 2,4 miljoni euroga.

Aktsiakapital moodustas kolmanda kvartali lõpus 238,6 miljonit eurot, jäädes 2020. aasta lõpu tasemele. Omakapital moodustas 431,9 miljonit eurot, vähenedes aastavõrdluses 9,2 miljonit eurot tingituna dividendide maksmisest ning aruandeaasta kasumist summas 24,2 miljonit eurot.

RKAS-is töötas kolmanda kvartali lõpus 224 töötajat, kellest 13 on ettevõttele üle antud objektidega seotud oskustöölised.

COVID-19 viiruse mõju avaladus aasta esimesel üheksal kuul osalistes tarneraskustes seoses arendusprojektidega ning ehitushindade kasvus. Kokkuvõttes on ettevõte tänavu püsinud seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires.

Riigi Kinnisvara AS on 2001. aastal riigi kinnisvara tõhusaks haldamiseks loodud kinnisvaraarenduse ja -halduse ettevõte, mis kuulub 100 protsendi ulatuses Eesti riigile ja mille aktsiaid valitseb rahandusministeerium.

RKAS-i peamine ülesanne on riigilt ülevõetud kinnisvara saneerida, läbipaistvalt ja efektiivselt arendada ja hallata ning riigivalitsemiseks mittevajalik vara võõrandada.

Allikas: BNS

Foto: Pixabay