Riigikontroll: riigi kinnisvarahaldus on kasutajatele jäik ja kulukas

Ehkki riigi kinnisvara arendamine on selle kasutajate hinnangul jäik ja kulukas, ei motiveeri praegune riiklik kinnisvarapoliitika otsima odavamaid ega paindlikumaid lahendusi, leidis riigikontroll, mille sõnul ei tohiks ka sisuliselt monopoolses seisus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste kasutamine olla automaatne valik.

“Ülevaate koostamise käigus tõdesime üha enam, et need lootused, mis kaasnesid riigi kinnisvarapoliitika elluviimise RKAS-ile delegeerimisega, pole paraku täitunud,“ nentis riigikontrolör Janar Holm pressiteates.

“Pigem kimbutavad riigi kinnisvara haldamist hädad, mis tulenevad ettevõtte sisulisest monopoliseisundist. Seda ei ole põhjust ette heita RKAS-ile, kes toimib valitsuse ja kitsamalt rahandusministeeriumi kehtestatud reeglite järgi ja peab äriühinguna täitma omaniku ootusi,“ lisas ta.

Ülevaate koostamiseks küsitletud kaheksa RKAS-i teenuseid kasutava ministeeriumi hinnangul on ettevõte küll ehitustehniliselt pädev, kuid partnerina jäik ja tunnetuslikult liiga kulukas.

Ministeeriumid tajuvad, et riigile kuuluva ettevõtte eesmärk on pigem teenida kasumit kui pakkuda paindlikumaid ja soodsamaid lahendusi. Seega on eesmärgid, et RKAS teeniks kasumit ja oleks samas riigisektorile vajalikuks nõustajaks ja kompetentsuskeskuseks omavahel vastuolus.

Lisaks ei soosi praegune kinnisvarapoliitika seda, et riigiasutused otsiks erasektori toel soodsamat üüripinda või korrashoiuteenust, sest RKAS-iga seotud kulud ja hindade kallinemised on riigieelarvest vaikimisi kinni makstud. Seevastu erasektori partneri hindade tõusu korral tuleks raha leida asutuse sisemiste ressursside arvelt. Erasektorist leitud soodsama lahenduse niinimetatud võiduraha võetakse üldjuhul aga asutuse eelarvest ära.

RKAS on ülevaate kohaselt ka osutanud, et erasektorist pindade hankimine ei tarvitse olla kuigi lihtne, sest riigisektori vajadused on sageli spetsiifilised ja ehitised eriotstarbelised.

Ülevaates leit, et riiklik kinnisvaraettevõte ei toeta hoonete paindlikku kasutust, kui asutuste vajadused ja ülesanded muutuvad. Samuti on RKAS-i ühishangetest saadav kokkuhoid turu väiksuse tõttu küsitav ja rahandusministeeriumi sõnul väärib analüüsimist, millise hinnaga hangib RKAS turult ehitusteenuseid.

Kuigi algselt oli RKAS-i loomise mõte koondada sinna riigi kinnisvara haldamise vajalik kompetentsus, tekitab nüüd probleeme see, et ministeeriumid ei suuda enda hinnangul olla niiöelda targad tellijad, kellel oleks küllalt erialaspetsiifilisi teadmisi, et tingimuste üle RKAS-iga tugevamal tasemel läbi rääkida ja hinnata kriitiliselt ettevõtte hinnakujundust.

Ministeeriumid tõid ülevaate koostamise käigus esile, et eriotstarbelisemat vara haldavad asutused, näiteks sisejulgeoleku, transpordi, haridustaristu ja muu sellisega seonduvad, on enda võimekuse siiski osaliselt säilitanud, seega on kinnisvaraalane kompetentsus säilinud riigis ebaühtlaselt.

“Me oleme olukorras, kus värskelt heaks kiidetud riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted on nii selle väljatöötajate hinnangul kui ka selle peamise rakendaja arvates arengukavana ebapiisav,“ märkis Holm. Seda, et tänavu aprillis valitsuse heaks kiidetud arenguplaan ei lahenda peamisi probleeme, on riigikontrolli sõnul tunnistanud nii RKAS kui ka ministeeriumid, mis selle ettevõtte teenuseid kasutavad.

Vastuses riigikontrollile osutas RKAS, et valitsus või rahandusministeerium peab andma täpsed suunised, millest RKAS saaks igapäevastes kinnisvara arendusi ja remonte puudutavates otsustes lähtuda, muu hulgas milline on vastuvõetav hoonete seisukord ja remondi tase.

RKAS nentis, et äriühinguna on nad kohustatud rahalisi riske minimeerima, kuid rõhutas, et kokkuhoidlikumad lahendused saavad alguse läbimõeldud alginvesteeringust hoonesse, elueakuludega arvestamisest ning riigiasutuste soovide realistlikust ja täpsest kirjeldamisest.

Rahandusministeerium, kelle ülesanne on esitada valitsusele ettepanekud kinnisvara­korralduse parandamiseks, ootab riigikontrolli sõnul hoopis valitsuse selget seisukohta, milliseid muudatusi riigi kinnisvarakorralduses teha. Riigikontroll toonitas aga, et riigi kinnisvarareform on kestnud juba 20 aastat ja valdkonna peamised kitsaskohad on olnud teada, kuid lahendused on edenenud väga aeglaselt.

Riigikontrolliga arutades leidsid ministeeriumid ameti teatel valdavalt, et valitsustasandi otsuste kitsaskohaks on nende läbipaistmatus ning RKAS-i rahastamismeetme puhul aeganõudev protsess.

Olukord, kus pole sageli selge, millistel kaalutlustel valitsus toetatavad objektid valis, ning RKAS-i finantseeritav investeering võtab aastaid, mille jooksul kaovad töötunnid, tõusevad hinnad ja muutub tegelik ruumivajadus, vähendab ministeeriumide arvates ka kinnisvaravajaduste pikaajalise kavandamise tõsiseltvõetavust.

Riigikontroll soovitab rahastada edaspidi kinnisvarakulusid riigieelarvest nii, et see soodustaks riigiasutuste pindade üürimist ja kinnisvara korrashoiuteenuste ostmist parimalt pakkujalt, mitte tingimustest sõltumata RKAS-ilt.

Samuti soovitab riigikontroll nõuda riigiasutustelt kinnisvaravajaduste kriitilist ja tulevikku vaatavat hindamist ning soosida seda läbipaistvate rahastamisotsuste ja muude asjakohaste abinõude rakendamise kaudu.

Riigikontrolli hinnangul tuleks riigihalduse ministril koostada ja esitada valitsusele riigi kinnisvarapoliitika uuendatud arenguplaan, milles on kirjeldatud kinnisvara valitsemise tõhustamisele ja raha otstarbekamale kasutusele suunatud eesmärgid ning konkreetsed tegevused koos ajakava, maksumuse prognoosi ja vastutajatega. 

Allikas: BNS