Pika avatud rannajoone, mitmekesiste spordivõimaluste ja
lokkava roheluse poolest tuntud Pirita linnaosa on saanud noorema
põlvkonna seas populaarseks kodupaigaks. Tänu hästi välja arendatud
teedevõrgule on piirkonnast tagatud kiire ligipääs ülejäänud linnale
ja säilib võimalus lõpetada päeva rahulikus ning tasakaalukas
keskkonnas mändide all.

„Nõudlus Pirital asuvate kodude järgi on alati kõrge olnud ja oleme
ka ise selle piirkonna arengus aktiivselt kaasa löönud. 2019. aastal
valmis Kloostrimetsa2 elamukruntide arendus ja hetkel oleme joont alla
tõmbamas Kuukressi elurajooni müügile, kus on alles üks-kaks
korterit,“ ütles Favorte müügijuht Tarmo Rammo.
Rammo
sõnul on aktiivne elamuarendus üldpildis koondunud Pirita idaossa,
samal ajal on uute äripindade lisandumine pidurdunud. Küll aga nähakse
potentsiaali Pirita TOP-i ala esmaklassiliseks ärikeskkonnaks
kujundamisel.
Järgneb intervjuu Pirita linnaosa
vanema Tõnis Liinatiga, kes räägib pikemalt linnaosa äri- ja
elukeskkonna arengust.
Millised
Pirita infrastruktuuri täiustavad projektid on lähitulevikus kavas
ellu viia?
Kokku investeerime 2021. aastal
Pirita elukeskkonna parendamiseks umbes 50 miljonit eurot.
Aasta-aastalt on see summa tõusnud 5-10 miljoni euro võrra ja jõudnud
tänase mahuni. Need investeeringud hõlmavad haridusmaastiku ja
infrastruktuuri laiendamist, uute vabaajakeskuste-sportimisvõimaluste
loomist ja ka keskkonna parandamist nii heakorra poole pealt kui ka
uuenduste poole pealt.
Pirita linnaosa elanike arv on
2021. aastal jõudnud sellisesse etappi, kus me oleme 19 000 elanikuga
linnaosa. Viimasel ajal on just noorema põlvkonna inimesed siia elama
asunud. Tingitud on see võib-olla sellest, et oleme hästi rohelise
keskkonnaga ja ehk ka natukene parema elukvaliteediga piirkond kui
korterelamutega täidetud linnaosad.
Kuna noored tulevad,
siis on oodata ka Pirita linnaosa noorema põlvkonna kasvu, millega
tuleb hakata mõtlema haridusmaastiku investeeringute suurendamisele ja
sellega on tänaseks algust ka tehtud. 2021. aastal uuendame või
laiendame kolme linnale kuuluvat ja eri vanusele mõeldud
haridusasutust ning uuenduskuuri läbivad ka Pirita Majandusgümnaasium
ja Merivälja kool.
Elanike arv kasvuga tuleb üle vaadata
ka ühistranspordi- ja teedevõrgustik. Viimase osas võiks esile tuua
Mustakivi tee läbimurret, mille plaanime lähima kolme aasta jooksul
ellu viia. See on üks suuremaid läbimurdeid Pirita ja naaberlinnaosade
mõistes. Tulevikus tagab see läbimurre hea ühenduse linnaosade vahel
ka Rail Balticu valmides.
Et ajalooliselt on Pirita
kujunenud tervisesportlikuks linnaosaks ja keskuseks, kuhu tullakse
kokku ülelinnaliselt ja ka teistest maakondadest, siis ei saa
mainimata jätta sellealaseid uuendusi. Sel aastal pikendame
Pirita-Kloostrimetsa metskonna - Lillepi pargi terviserada, mis saab
laienduse tulemusel olema umbes 10 km pikkune. Lisaks püstitame Pirita
jõele väliujula, mille juured lähevad tagasi 1960ndatesse välja. Ja
nii ongi, et kõik ideed, mis me ellu viime, ei ole värsked, vaid me
proovime taas ellu äratada ka ajaloolisi spordiobjekte, seda muidugi
koostöös kogukonna ja spetsialistidega.
Mis puudutab veel
ajaloolisi spordikomplekse, siis Pirita Velotreki osas ootab hetkel
linn riigilt kaasfinantseerimist. Kui kõik läheb esialgse plaani
päraselt, siis aastaks 2025 oleks uus kaasaegsete tingimuste ja
sisetreki rajaga spordirajatis püsti ja tooks Eestisse tagasi kõik
meie velotreki sportlased, kes hetkel käivad treenimas naaberriikides.
Et tuua Eestile täiendavaid medaleid, siis võiksime seda spordiala
arendada siinsamas Pirital ja anda oma noortele võimaluse uute
spordialade harrastamiseks. Projekti investeeringute kogumaht oleks 12
miljonit eurot.
Rääkides kultuuriprojektidest, siis tahan
käsile võtta kalmistukultuuri arendamise Pirital eeskätt audiogiidi
välja töötamisega. Siin on ikkagi mitmeid kalmistuid, kus on palju
tuntud inimesi puhkama saadetud. Selline praktika on Lääne-Euroopas
üsna laialdaselt levinud. Olen tähele pannud, et giidid räägivad
kalmistutel väga erinevat juttu ja selle kvaliteedi ühtlustamiseks
tuleks kõik andmed kokku koguda ja leida neile väljund audiogiidi
näol. Sellega saaks tõsta turismi, tuua läbi selle ettevõtetele
lisatulu ja lisa teenimisvõimalusi nii logistiliselt kui meenete näol.
Sest ajalugu ulatub ju Pirital väga-väga kaugele, just eriti Pirita
kloostriga seoses. Tegemist selle projektiga jätkub tõenäoliselt
aastakümneteks, kuna varasemalt pole sellega kahjuks tegeletud.
Kuhu ootate uusi ettevõtteid ja töökohti?
Hetkel oleme kõik uued korterelamute planeeringud nii
seadnud, et kas 0 või esimene korrus peab olema äripind. Tänu sellele
toovad uusarendused Piritale juurde teenuseid näiteks iluteenuste,
restoranide, büroode näol.
Üks praegusel hetkel
silmapaistvamatest arendustest on Merivälja tee 33, kuhu kavandatakse
väikeettevõtjatele ja meditsiiniasutustele pindasid, et inimesed
saaksid endale kodu lähedale kontori püstitada. Ja ega Pirital väga
seda vaba maad ei ole ehk tegelikult planeeringutega hakkavad
arendused siin lähiaastatel läbi saama. Ümberringi on
looduskaitseala, sinna kindlasti ei saa tuua büroopindasid.
Küll aga me oleme lähtunud sellest, et Pirita TOP-i alune äri-
ja büroopindade maa on ka detailplaneeringus ette nähtud kui
büroopindadega korterelamute ala. Hea näide siia kõrvale tuua on
Noblessner. Ehk siis edaspidi proovimegi Pirita TOP-i alust ala
kujundada nii, et sellest saaks Pirita ärikvartal. See on kõige suurem
ettevõtluskeskkond Pirital, kuhu on kavandatud ka väiketootmist. Ja ma
arvan, et kui see nurk on niimoodi aja jooksul kujunenud, siis seda
peaks tulevikus ka samamoodi edasi arendama.
Millistes piirkondades näete lähitulevikus ette elanike
hulga kasvu?
Asumipõhiselt toimub hetkel kõige
suurem ja laiapõhjalisem areng Laiaküla, Lepiku, mingil määral ka
Kloostrimetsa asumis. Sinna on kavandatud mitmeid kolme- või
neljakordseid korterelamuid. Teistes asumites leiavad aset
üksikarendused
Piritat ootab kuni seitsme-kaheksa aasta
perspektiivis arenduse lõpp, kuna kõik mahud on täitumas. Ja siin
tuleb ka linnal võimalikult kiiresti hakata arendama haridusasutusi,
võib-olla luua juurde täiendavaid koole. Linn kindlasti oma maid ära
ei anna. Need on hoitud just selle eesmärgiga reservis, et viia
tasakaalu elanike hulga kasv ja koolide vajadus, infrastruktuur,
vabaajakeskuste, sportimise ja muude harrastuste võimalused.
Sellegipoolest isegi kui planeeringud saavad mingil hetkel otsa,
siis arendamist on küll ja küll, et muuta Piritat aina meeldivamaks ja
kutsuvamaks elukeskkonnaks.