Ettevõtja Armin Karu lammutab Paslepas Lennart Meri endise residentsi hooned, et sadam täielikult uuendada, kirjutab Lääne Elu.

Haldushoone asemele ehitatakse osaliselt pinnasevallidesse peituv uus kolmnurkne sadamahoone, milles on pinda 933 ruutmeetrit ja kuhu tulevad majutus- ja toitlustusruumid. Residentsi asemele kerkib 630 ruutmeetri suurune kaptenimaja. Krundile tulevad ka kaks külalistemaja, kumbki pisut enam kui 70 ruutmeetrit. Kuna sadamahoone võtab rohkem ruumi, siis muutub tee asukoht krundil. Laieneb ka sadam, kuhu tuleb slipp ja trepistik väiksemate aluste vastuvõtuks. Samuti on krundile mõeldud rajada helikopteri plats.
Karu peab Suveresidentsi kinnistu aia nihutama nii palju krundi piirist sissepoole, et kallasrajal liikujad saaksid käia mööda tema krunti. Samuti peab Karu lubama kalamehi lautrini.
Eelmisel neljapäeval otsustas Lääne-Nigula volikogu kehtestada Paslepa Suveresidentsi detailplaneeringu. „Meil ei olnud selle vastu midagi,” ütles Paslepa külaseltsi juhatuse liige Matti Käärst. „Ei ole probleemi, eriti siis, kui saame sealt külarahvale soodsad tingimused, et võime seal oma paate hoida.”
Suveresidentsi kinnistu keskel suuremas kanalis on jahid ja kaatrid. Külameeste väiksem lauter on kinnistu lõunaservas, kuhu on kõige parem ligipääs üle Karu krundi, kuid Karu ei luba oma maalt läbi. „Sinna käiakse ju ka üle naaberkinnistu rootslase maa pealt,” lausus Käärst.
Noarootsi osavallavalitsus nõudis Karult, et see lubaks kohalikke kinnistul asuvasse lautrisse ning tagaks läbipääsu mööda kallasrada. Kuigi osavallavalitsus oli detailplaneeringu kehtestamisega nõus, on tegemist siiski kompromissiga. „Päris rahul ei ole,” nentis Noarootsi osavallavalitsuse maa- ja planeerimisspetsialist Marika Meister. „Kalamehed pääsevad lautrikohta ainult jala. Planeeringusse on sisse kirjutatud, et pääsevad, aga mitte autoga.”
Paslepa mere ääres asuva Suveresidentsi kinnistu omanik on tuntud ettevõtja Armin Karu, kes ostis 4,6 hektari suuruse kinnistu 2008. aasta novembris Riigi Kinnisvara AS-ilt 15,3 miljoni krooni eest. Varem asus seal presidendi suveresidents, mida Lennart Meri kasutas aktiivselt, kuid Arnold Rüütel enam mitte. President Toomas Hendrik Ilvese ametiaja alguses loobus presidendi kantselei suveresidentsist.
Nõukogude ajal oli Paslepa EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino lemmikkalapüügikoht, sest seal olid väga head ahvena- ja haugipüügikohad. Algul oli Paslepas vagunelamu, hiljem ehitati sinna tollastele parteijuhtidele puhkebaas. Baasi naabruses asus Nõukogude piirivalve kordon. Suveresidentsi kinnistu kuulub Karu valdusfirmale Hansa Assets.
Allikas: BNS
Foto: Pixabay