2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

Eelkõige koroonaviirusega ajalukku läinud

„Kõige kiirema ja kõvema paugu said teatavasti majutuskorterid ja teised majutusele orienteeritud asutused nagu hotellid jms,“ sõnas Sooman. „Osad neist on suutnud kohaneda, kuid tulud on langenud enamustel drastiliselt ning esimesed lootuskiired on siiski aasta teises pooles,“ lisas ta.

„Turismi kokku vajumisega vajus kokku ka kõik muu äri turismi ümber – kõige ilmekamaks näiteks on muidugi Tallinna vanalinn, kus paljud aastakümneid tegutsenud poed ja toitlustusasutused ei teegi enam kunagi uuesti samas vormis uksi lahti. Äride kaotamisega kaotasid tulubaasi ka kinnisvaraomanikud, nii et piltlikult võib öelda, et inimtühi vanalinn ägab jätkuvalt enneolematu mure käes,“ tõdes Sooman.

„Ka elamumaade tehinguaktiivsus pole praeguseks taastunud, kuna eramute ise ehitamine on turbulentsel ajal alati keerulisem – seda nii mitmeastmelise laenulepingu tõttu kui ka põhjusel, et keerulisemas majandusolukorras peavad inimesed oma põhitöökoha pärast rohkem pingutama ning iga päev pole lihtsalt võimalik ehitusobjekti külastamas käia,“ selgitas Sooman.

„Koorma all on ka kevadel üürnike peal jõudu näidanud kaubanduskeskused – külaliste arv pole taastunud ja neis tegutsevatel poodidel on üha raskem hakkama saada. Kui pood paneb oma pillid kokku ja müüb laovarud sisseostuhinnaga maha, siis kaubanduskeskused peavad tegema tõsiseid saltosid, et uusi poode ligi meelitada, sest ka trellidega suletud poodide rivi pole ühegi keskuseomaniku huvides,“ märkis Sooman. 

„Keskmist varaomanikku pole praegune kriis otseselt mõjutanud, küll aga on turul ka seltskond võitjaid – nendeks on elukondliku vara arendajad,“ rääkis Sooman.

„Ehkki aprillis langes uute korterite müük peaaegu kümme korda, siis taastumine oli ootamatult kiire ning praegu tuuakse turule isegi suuremas mahus uusi projekte, kui varasematel perioodidel. Uute korterite ostjad on noored vanuses 25-35 ja nemad on õnneks või kahjuks ammu koroonakriisile käega löönud. Noored aga eelistavad teatavasti võimalusel just uusi kortereid ja kevadine ühiskonna totaalne sulgemine andis neile hoopis uut hoogu juurde – praegu on uute korterite ostude arv võrreldav mullusega, aga kuna paljud arendajad lükkasid kevadel suure ehmatusega arendustegevust edasi, siis konkurents vähenes ja see on andnud võimaluse hoopis hetkel müügis olevate korterite hindu tõsta,“ lisas Sooman.

Kuus põhjust, miks kinnisvaraturg tegi kriisi kiuste rekordeid

Mullune kinnisvaraturg taastus hoolimata kevadisest ehmatusest väga kiirelt – aasta lõpus löödi nii mõneski linnas varasemad hinnarekordid ja ka tehingute arv taastus tasemele, nagu poleks vahepeal midagi juhtunudki.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti 17 suurema linna korteriomandite tehingute arvu kajastav Pindi Indeks kasvas detsembris suisa 10% võrra, tõustes ajaloo kõrgeima tasemeni 1834 €/m².

„Ehkki Konjunktuuriinstituudi poolt mõõdetav tarbijate kindlustunne oli aasta lõpus tavapärasest palju madalam (-18), siis pinnapealselt hinnates see turul ei kajastunud. Toon välja mõned põhjused, miks kinnisvaraturg jätkuvalt vilgas on,“ ütles Sooman.

„Esiteks ei kajasta tegelik tehingute arv päris täpselt tänaseid ostuotsuseid – näiteks Tallinnas tehti novembris ja detsembris ligi 40% tehingutest uute korteritega, mille ostuotsused olid vormistatud palju varem, majad said lihtsalt aasta lõpus valmis. Lisaks näilisele tehinguaktiivsuse kasvule võimendasid keskmisest kallimate uute korteritega tehtud tehingud ka hinnastatistikat,“ sõnas ta.

„Teiseks hangus kinnisvaraturg kevadel ja osaliselt ka suvel märkimisväärselt, kuid elu läheb edasi ja paisu taha kogunenud potentsiaalsed tehingud sooritati aasta lõpus siiski ära,“ jätkas Sooman.

„Kolmandaks on pangad taas hoolimata kevad-suvisest puiklemisest laenude väljastamisel küllaltki aktiivsed. See võimaldab tehinguid teha ka neil, kellele omavahendeid varade väljaostuks napib,“ rääkis ta.

„Neljandaks on üldine majanduspilt kardetust palju parem. Tõsi, paljud sektorid kiratsevad eesotsas turismiga, kuid see pole muutunud kõikehõlmavaks ning kardetud massiivset tööpuudust aasta lõpus polnud, mis andis inimestele palju julgust juurde,“ märkis Sooman.

„Viiendaks on turult ära korjatud väga suur hulk pakkumisi, mis kevadel suure ehmatusega müüki paisati. Pakkumiste nappus hoiab turgu tasakaalus ja suurendab ostjate kindlustunnet, et varade väärtused jäävad püsima,“ lisas ta.

„Kuuendaks ja ilmselt kõige olulisemaks on asjaolu, et ehkki hapuks läinud laenude osakaal vaikselt kasvab, siis pangad on eelmisest kriisist õppust võtnud ja teadvustanud endale, et klientidega tuleb leida ühiselt lahendused, mitte varad neilt jõuga käest ära rabada ja sundmüüki paisata – just sundmüügid on olnud kõikide kinnisvarakriiside languste ema,“ lõpetas Sooman loetelu.