Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

Käesolevas kriisis on paljud inimesed pidanud targemaks lahkuda linnast maakodudesse või suvilatesse ja ilmselt nii mõnigi on asunud mõtlema maakodu soetamisele, sest ühiskonna jaoks keerulisematel aegadel kogub alati hoogu vastulinnastumise tendents.

„Ilusad ilmad on igal kevadel aktiviseerinud maakodude- ja suvilatehuvilised, kuid nüüd on erandkorras lisandunud ka koroonaviirusest tingitud soov leida endale ja oma perele rohkem privaatsust,“ ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

Tema sõnul pole aga muutunud trend, et eelistatud on maamajad, mis asuvad kuni viiskümmend kilomeetrit suuremast keskusest ja jäävad linnasüdamest kuni tunnise autosõidu kaugusele.

Maa-ameti andmeil vahetas mullu Eestis omanikku 594 suvilat ja 1712 väljaspool linnu asuvat eramut.

Kõige aktiivsem suvilate ja maakodudega kauplemine käis peale Harjumaa veel Tartu-, Pärnu- ja Raplamaal. Viimast mõjutasid kindlasti lähedus pealinnale ja head transpordiühendused.

„Kui rääkida hinnatasemest, siis kõige odavama suvila või maakodu leiab Jõgeva-, Järva- või Võrumaalt. Jõgevamaal kujunes keskmiseks suvekodu ruutmeetri tehinguhinnaks 2019. aastal näiteks 231 eurot. Võrdluseks, Harjumaal osteti suvilaid keskmiselt 1051 euroga ruutmeetrist ehk üle nelja korra kallimalt,“ rääkis Noppel-Kokerov.

Noppel-Kokerovi sõnul pole praegu kinnisvaraportaali külastajate huvi kinnisvarapakkumiste vastu raugenud, vaid on sarnaselt eelmiste kevadetega tõusuteel.

Kinnisvaraportaali City24.ee andmetel pakutakse praegu Eestis müügiks pisut üle 300 suvila, odavaimad maksavad paarkümmend tuhat, kalleimad 150 000 ja rohkem eurot.