Pärnu soovib keskranda laiendada

Pärnu linnavalitsus soovib keskranda kuni jõeni laiendada, reede pärastlõunal toimus detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Pärnu soovib keskranda laiendada - Linnauuendus - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal

Eskiislahenduse koostas Hendrikson & Co ruumilise keskkonna planeerija Merlin Kalle, tuginedes Pärnu rannaala visioonivõistluse võidutöödele ja muinsuskaitse eritingimustele, teatas linnavalitsus.

Praegu on kuursaali ja muulide vaheline ranna- ja pargiala alakasutatud. Eelmise aasta lõpus valmis muuli kõrvalt randa viiv laudtee, mis loob suuremad võimalused naisteranna ja muuli vahelist ala külastada. Traditsioonilist naisteranda linnavalitsus ära kaotada ei soovi.

Planeering näeb ette täiendavad juurdepääsud randa mudaravila ja kuursaali vahelt, naisteranna parkla juurest, Remmelga tänavalt endise lõbustuspargi juurest ja Muuli tänavalt mööda uut muuliteed. Kavas on rannapromenaadi pikendamine mudaravila juurest kuni Estonia mälestusmärgini ja selle ühendamine rannapargi teedevõrgustikuga. Promenaadi ja teiste jalgteede täpne asukoht selgub projekteerimisel.

Rannapargi teedevõrgu kujundamisel lähtutakse pargi 1930. aastate vabakujunduslikust looklevast stiilist ja järgitakse ajaloolisi suundi. Võimalusel eristatakse jalgrattateed jalakäijate teedest, kas siis seniseid teid laiendades või eraldi jalgrattateid kavandades.

Planeeringulahenduse üheks eesmärgiks on tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi. Selleks on kavandatud erinevad loodusrajad muuli äärde, liivaluidetele ja sõnni äärealale. Radade ehitamisel arvestatakse veetaseme tõusu ning jalgrattal, lapsevankriga ja ratastoolis liikumisega.

Naisteranna parkla merepoolsesse ossa on kavandatud mänguväljak või muu avaliku kasutusega ala. Olulisematesse keskuskohtadesse on planeeritud hooajaliselt kasutatavad hooned, looduskaitsealale linnuvaatlustorn. Arhitektid on välja pakkunud, et rannapargis võiks meelelahutuslikke atraktsioone olla, kuid millised need on, planeering ette ei kirjuta.

Randa ja pargiala teenindavad hooned võivad olla põhimahus kuni 220 ruutmeetri suurused ja kuni kuue meetri kõrgused. Lubatud on lisada varikatusega terrasse ja neid vajadusel klaasseinte ja katusega kinniseks ruumiks kohaldada. Maapinnal asuvaid terrasse ei tohi piirdeaiaga eraldada.

Rajatiste arv, iseloom ja asukoht täpsustuvad projekteerimisel ja võivad eskiislahendusest erineda.

“Pärnus on Eesti esirand, samas kasutatakse rannaala väga ebaühtlaselt. Viimastel aastatel on linn rajanud uue rannaspordiala, valgustatud kogu rannapargi ala ja ehitanud ligipääsutee muulile. Edaspidi tahame rannaalale anda kaasaegse näo ja võimaldada selle kasutamist suuremas ulatuses,“ rääkis abilinnapea Rainer Aavik.

Planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnul hakkab linnavalitsus nüüd detailplaneeringu projekti ametkondadega kooskõlastama. Eesmärk on planeering 20. juuni volikogu istungil vastu võtta ja seejärel avalikustada. Pärast avalikustamist ja võimalike vaiete lahendamist kehtestab volikogu detailplaneeringu.

Allikas: BNS