Päranduseks saadud korter tekitab endiselt segadust

Pärandvara, näiteks korteri või maja, realiseerimine kinnisvaraturul tekitab endiselt päris palju küsimusi. Eriti tekitab arusaamatusi tehingu maksustamine, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Maria Truupõld.

Päranduseks saadud korter tekitab endiselt segadust - Nõuanne - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal

Näiteks olid mul kliendid, kes soovisid müüa korterit, mis oli saadud pärandvarana. Klient arvas, et kuna korter on nende käes olnud kolm aastat, siis on juba piisavalt aega kulunud, et tulumaksu enam ei peaks tasuma. Kuid selgus, et kuna kõnealune korter ei olnud kliendi elukoht, kehtib selle müümisel endiselt tulumaksukohustus.

Vaatame lühidalt üle, kuidas sellises olukorras toimida. Inimene, kes müüb pärandvara, peab üldiselt arvestama tulumaksu tasumise kohustusega. Samas on olemas ka erandid. Näiteks:

Tulumaksuga ei maksustata pärandvara võõrandamisest saadud kasu, kui isik müüb kinnisvara, mida kasutas elukohana. Kusjuures, eluruumi kasutamist reaalse elukohana peab vajadusel ka tõestama.

Kui võõrandatavat eluruumi on kuni müümiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel, näiteks üüris omanik seda välja või kasutas firma kontorina, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Väga tihti arvatakse, et müstilise kahe aasta möödudes kaovad paljud maksukohustused. Siiski, ka pärandvara puhul kehtib reegel, et kui inimene võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Muide, kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu dokumendid (soetamis- ja müügikulu) tuleb vähemalt viis aastat alles hoida.