Mis on korteriühistu kindlustus ja millised kahjud see hüvitab?

Kortermaja räsinud tormi, lõõmava tulekahju või purunenud veetoru põhjustatud kahjud kaetakse ühistu kindlustuse puudumisel tavaliselt ühisest remondifondist. Paraku võivad kahjusummad olenevalt kahju ulatusest küündida isegi sadadesse tuhandetesse.

Mis on korteriühistu kindlustus ja millised kahjud see hüvitab? - Korteriühistud, Kindlustamine - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal

„Ühistukindlustus katab ühisomandisse kuuluvate majaosadega juhtuvad kahjud, mis jäävad kodukindlustuse kaitsva tiiva alt välja,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Katrin Stöör. Näiteks võib torm lõhkuda maja katuse, korterist alguse saanud tulekahju kahjustada korteriomanditele kuuluvaid majaosi nagu koridori, katust, välisseinu või trepikoda. Samuti võivad erinevatel põhjustel kahjustuda juhtmed, koridoris lõhkenud veetoru põhjustada laiaulatuslikke veekahjusid või hoopis vandaalid proovida rammu maja välisukse kallal.

Isegi, kui õnnetus on saanud alguse kindlustatud korterist, ei pruugi viimase vastutuskindlustus olla piisav ühistule tekitatud kahjude katmiseks.

„Kuigi ühistute kindlustamise võimalust kasutatakse aasta-aastalt üha rohkem, on paljud ühistud enesekindlad, et neid ootamatud õnnetused kimbutama ei tule. Kahjustuste likvideerimisel nähakse abimehena remondifondi, kuid suurte kahjude korral võib see viia hiiglasliku summa ühistu rahakotist ning osutuda seega mõnele ühistule äärmiselt keerukaks olukorraks. Riskide maandamiseks ja elanikele turvatunde tagamiseks tasukski kõikidel ühistutel mõelda kindlustamisele. Olenevalt omavastutuse suurusest ja kindlustussummade valikutest on hoone karbi ja vastutuskindlustuse kulu korteri kohta kuus umbes 1 euro,” selgitas Stöör.

Kõige kulukamad on tule- ja torustikukahjud

Paljud ühistud teavad omast kogemusest, et igasugune remont on kulukas ettevõtmine. Seesami kahjude hulgas on tulekahju korterelamus, mis sai alguse ühest korterist, kuid põhjustas märkimisväärse kahju ka hoone üldistele konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja trepikojale. Selle kõige taastamine läks ühistu kindlustuslepingu alusel maksma 45 000 eurot. Teisel juhul haaras punane kukk terve trepikoja ja õnnetu olukord päädis 140 000 euro suuruse kahjuga.

„Kahjusummade poolest teisel kohal on kindlasti torustike kahjud, mis osutuvad suureks olukorras, kui lõhkeb mõni kaasomandisse kuuluv torustik ülemistel korrustel ja vesi kahjustab alla voolates mitmeid kortereid.

Seesami kahjukäsitlusel on näide sellisest lõhkenud torust, mille tulemusel said kahjustada kuus korterit ja nende taastamiseks kulus 15 000 eurot,“ tõi Stöör näite ootamatust olukorrast, mis päädis suure kahjusummaga.

Kuna paljud kahjud on ära hoitavad just ennetuskorras, paneb Seesami esindaja ühistutele südamele ka hoonetele kehtivate tuleohutuseeskirjade järgimist. Kindlasti ei tohi koridorides hoida süttivaid esemeid ega takistada elanike väljapääsu korterelamust. Samuti on ühistu ülesandeks jälgida hoone tehnilist korrasolekut, fassaadide, rõdupaneelide, katuste ja torustike olukorda.

„Ühistud, kes mõtlevad esmakordselt kindlustamisele, võiksid eelkõige kindlustada põhiliste juhtumite vastu nagu tulekahju, torm, torude lekkimine ja vandalism. Kui hoones on ka seadmeid, mis vajavad kindlustuskaitset elektripinge kõikumiste vastu, siis tasub valida laiendatud kinnisvarakindlustus,“ soovitas kindlustaja.

Lisaks varakindlustusele on korteriühistul võimalik kindlustada ka ühistu vastutusega seotud riske. Ühistu vastutus saab tekkida kas tegevusest või tegevusetusest. Näiteks vastutavad kõik ühistu liikmed selle eest, kui hoone katuse räästast kukkuv jääpurikas autokatuse lõhub, inimene majaesisel libedatõrjeta teel või pimedas trepikojas kukkudes jala murrab.

„Ühistutel tasub kindlasti tutvuda sel aastal jõustunud korteriomandi ja korteriühistuseadusega, mis tõi ühe olulise muudatuse. Varasemalt kehtinud seaduse alusel võis kannatanu ehitise või selle osade kukkumisest põhjustatud kahju korral pöörduda nõude esitamiseks ka ühe kindla korteriomaniku poole. Kuigi viimane võis esitada tagasinõude teiste korteriomanike vastu, siis paljudel juhtudel sattus nõude saanud

korteriomanik olukorda, kus talle esitatud nõude suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kuna aga kõik korteriomandi omanikud vastutavad hoone korrasoleku eest võrdselt, esitatakse alates sellest aastast kahju nõue kohe korteriühistule ja seetõttu ongi mõistlik korteriühistu kindlustamisel valida ka vastutuskindlustus. Kindlasti aga ei tähenda kindlustuse olemasolu, et võiks hoone korrashoiu unarusse jätta,“ toonitas Stöör.