MKM: energiatõhususe nõue võib pikendada hoonete projekteerimist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehituse asekantsleri Jüri Rassi sõnul võib üleminek liginullenergiahoonete nõuetele esialgu pikendada hoonete projekteerimise etappi; MKM-i hinnangul võiks ehitisregistrist saada terviklikku infot kõikide hoonete kohta, sealjuures teisi registreid dubleerimata.

MKM: energiatõhususe nõue võib pikendada hoonete projekteerimist - Energiatõhusus, Ehitus - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal

“Teadmine, et liginullenergiahoone nõuded tulevad, oli ehitussektoril juba 2013. aastal. Lähtudes ehitussektori valmisolekust rakenduvad liginullenergiahoone nõuded 2020. aasta alguses,“ ütles Rass BNS-ile ja lisas, et varasem üleminek tuleneb Euroopa Komisjoni esitatud tõlgendusest ja asjaolust, et mullu valminud kuluoptimaalsuse analüüsi kohaselt on liginullenergiahoone tase juba praegu kulutõhus.

“Nendime, et üleminek võib esialgu pikendada hoonete projekteerimise etappi. Nende raskuste ületamiseks on sihtasutus Kredex tellinud ja teinud tasuta kättesaadavaks liginullenergia eluhoonete näidisprojektid,“ ütles Rass.

Riigikontrolli hinnangul on vähetõenäoline, et Eesti suudab senisel kursil jätkates edaspidi täita Euroopa Liidu enegiatõhususe direktiivi nõuet rekonstrueerida igal aastal 3 protsenti keskvalitsuse hoonete pinnast energiatõhusast. Samuti ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minna.

Jüri Rass ütles, et MKM koos Tehnilise Järelevalve Ametiga on korraldanud kohalikele omavalitsustele suunatud infopäevi, mille käigus on selgitatud hoonete energiatõhususe regulatsiooni ulatuses ees ootavatest muudatusi. “Lisaks oleme hoone energiatõhususe nõuetega seonduvaid muudatusi kajastanud mitmetel – eelkõige erasektori initsiatiivil – korraldatud seminaridel. Jätkame selle teemast ülevaate andmist, kuni vastav vajadus püsib,“ lisas Rass.

MKM on nõus riigikontrolli soovitusega, mille kohaselt võiks ehitisregister olla see riigi register, kuhu koondatakse teiste registrite info ning on võimalik saada terviklikku infot kõikide hoonete kohta. Ehitisregister on arendatud selliselt, et registrisse saab kanda andmeid ehitiste energiatõhususe, sealhulgas ehitiste energiamärgiste kohta. Ehitisregistri eesmärgiks on ehitiste tehniliste andmete ja ehitistega seotud ehitus- ja kasutuslubade kohta käivate andmete kogumine, samuti elektroonilise loamenetluse läbiviimise võimaldamine.

“Kinnisasjade omanike kohta kogub andmeid kinnistusraamat. MKM on nõus riigikontrolli soovitusega, mille kohaselt peaks olema võimalik oluliselt rekonstrueeritavaid hooneid muudest ümberehitatud hoonetest eristada. Arvestame selle soovitusega ehitisregistri arendusi planeerides,“ ütles Rass.

Kuigi avaliku sektori hoonete energiatõhususe parendamisega tegeletakse rahandusministeeriumi eestvedamisel, on ka MKM-il välja töötatud meetmeid, mis aitavad kaasa liginullenergiahoonete püstitamisele ning tõstavad ehitussektori pädevust kõrge energiatõhususe hoonete püstitamisel.

Üheks selliseks meetmeks on KOV elamufondi toetusmeede, mille raames toetatakse A-energiaklassi tasemele vastavate munitsipaal-üürielamute püstitamist. Meetme raames toetatakse ka olemasolevate munitsipaalomandis korterelamute rekonstrueerimist energiatõhusaks. Liginullenergiahoonete püstitamisel on oluline roll lokaalse taastuvenergia kasutamisel. Taastuvenergia kasutuselevõtuks on eraldatud riigieelarvest järgmisel aastal miljon eurot päikesepaneelide toetusmeetmele. See tähendab, et päikesepaneele saab paigaldada tänavu 1,4 miljoni euro eest ning järgmistel aastatel veel 4 miljoni eest.

Riigikontrolli hinnangul ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega omavalitsused olla valmis ettenähtud tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minema.

Intervjuudes riigikontrollile on välja toodud, et liginullenergiahoonete ehitamise nõude tähtaja aasta võrra varasemaks toomisel on oluline mõju ettevõtjate äriplaanidele ning seda otsust ei oleks tohtinud kergekäeliselt vastu võtta. Vajalik võib olla juba kinnitatud planeeringute ja projektide ümbertegemine.

Riigikontroll soovitas igakülgsele infole tuginedes töötada välja meetmed avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmiseks, sealjuures võimalused erasektori rahastuse kaasamiseks. Riigihalduse ministril soovitas riigikontroll riigi kinnisvara investeeringuid planeerides veenduda, et oleks täidetud 3-prosendiline keskvalitsuse hoonete pinna rekonstrueerimise nõue, ja kavandada edaspidi keskvalitsuse hoonete energiatõhususe investeeringud regulaarselt, olulise osana riigi kinnisvara juhtimissüsteemist.

Energia kokkuhoid on kujunenud Euroopa Liidu (EL) kliima- ja energiapoliitika alustalaks, mille eesmärk on vähendada fossiilkütuste kasutamisega kaasnevaid keskkonnaheitmeid ja sõltuvust imporditavatest kütustest ning suurendada liikmesriikides majanduse konkurentsivõimet. 2020. aastaks on EL-is tervikuna kavandatud 20-protsendilise energiasäästu saavutamine ning 2030. aastaks planeeritakse selle eesmärgi seadmist 30 protsendile.

Eesti avaliku sektori asutuste kasutuses on rohkem kui 9 miljonit ruutmeetrit hoonete pinda ehk rohkem kui 6,7 protsenti kõigi Eesti riigi territooriumil asuvate hoonete pinnast.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix