Uuest aastast peab rahvastikuregistris olema kõigil täpne aadress

Sel aastal tuleb oma täpne elukoht registreerida kõigil neil, kel on praegu aadressiks märgitud vaid omavalitsus, näiteks linn või vald, vastasel juhul jääb inimene ilma mitmest teenusest, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Uuest aastast peab rahvastikuregistris olema kõigil täpne aadress - Haldus - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal

Et riik saaks korrastada rahvastikuregistrit, lubab tuleval aastal jõustuv seadus omavalitsustel registrisse märkida näiteks üürniku tegeliku aadressi ka siis, kui omanik seda ei soovi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas sõnas, et tulevast aastast aastast muutub kord, kuidas kantakse Eesti elanike aadresse rahvastikuregistrisse.

E-kiri palvega korrastada juba sel aastal oma aadresse saadeti 40 000 inimesele. Pungase sõnul on need inimesed, kelle aadressiks on registris praegu märgitud ainult omavalitsus, näiteks Viljandi linn või Saaremaa vald. Nii võivad registris kirjas olla üürnikud.

“See on sellepärast, et omanik võttis kunagi inimese oma pinnale ja siis inimene läks ära ja omanik registreeris inimese välja sellepärast, et ta enam seal ei elanud, aga inimene ise ei olnud midagi ette võtnud, et oma uut elukohta registreerida, kuhu ta tegelikult sealt pinnalt läks,“ ütles Pungas.

Kui need inimesed ei aja oma asju korda, jääb 1. jaanuarist nende aadressi asemele registrisse tühi koht. Kui inimesel pole aadressi, jääb ta ilma kohalikest teenustest nagu tasuta bussisõit või toetused. Ka juhiluba ei saa.

Lisaks tasuks Pungase sõnul omavalitsuse poole pöörduda neil inimestel, kes üürivad elamispinda, kuid keda omanik ei soovi sinna elanikuks registreerida.

Kehtiva korra järgi võib omavalitsus puuduva üürilepingu puhul inimese praegu lihtsalt omavalitsusse registreerida, 1. jaanuarist saab aga omavalitsus õiguse anda üürnikule täpne aadress.

“Ta saab selle õiguse, et ta uurib, kas inimene tegelikult siis elab seal. Helistab inimesele, helistab omanikule näiteks ja teeb kindlaks, et inimene tõesti elabki selles kohas. Siis ta saab täpse aadressi registreerida, mida tal praegu ei ole võimalik teha. Ühesõnaga, omaniku nõusolekust sõltumata saab inimene selle aadressi, kus ta tegelikult elab,“ rääkis Pungas.

Õigeid elukohaandmeid on vaja, et juba 2020. aastal saaks toimuda esimene regstripõhine rahvaloendus, kus andmeid kogutakse riiklikest registritrest. Oma täpseid andmeid saab igaüks esitada ka riigiportaalis Eesti.ee.

Allikas: BNS