Arendustasu küsimise keeld seiskab uute kodude ehitamise

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja hoiatas, et kui valitsus ei seadusta kiiresti sotsiaalse taristu arendustasu, ähvardab elamuehitus Eesti peamistes majanduspiirkondades seiskuda, kuid samal ajal tunnistab regionaal- ja põllumajandusministeerium, et pärast jaanuaris valitsuskabinetis põrunud katset pole probleemi lahendamiseks ühtegi varuplaani, kirjutab rahvusringhääling.

Näiteks on Jõelähtme vald viimased paar aastat küsinud uute detailplaneeringute puhul sotsiaalse infrastruktuuri arendustasu, mis on 6300 eurot ühe elamispinna kohta (nii korteri, ridaelamuboksi kui ka üksikelamu puhul) ning vallavanema kinnitusel on see summa kinnisvara lõpphinnas marginaalne ega takista sissekolimist, kusjuures süsteemi toetavad ka professionaalsed arendajad, sest see tagab kõigile võrdsed ja prognoositavad reeglid.

Nüüd on seni toiminud praktika sattunud ohtu, sest juriidiliselt puudub tasu küsimiseks seadusandlik alus ning õiguskantsler on teinud Jõelähtme vallale ametliku ettepaneku viia vallavolikogu õigusaktid põhiseadusega kooskõlla ehk kui vald senist praktikat ei muuda, kavatseb õiguskantsler pöörduda põhiseadusliku järelevalve korras riigikohtusse ning riigikohus on sarnastes küsimustes juba varasemalt omavalitsuste kahjuks otsuseid teinud.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et kuna ministeeriumi ja valitsuse tasandil lahendust ei paista ning seadus tasu küsida ei luba, ootab ees ehitustegevuse seiskumine.

Tema sõnul on vallas hetkel menetluses mitu suurt detailplaneeringut, kus arendustasul on uute koolikohtade loomisel määrav roll ning kui arendustasu küsimine keelatakse, tuleb uute detailplaneeringute kehtestamine peatada.

"Kui me ei suuda pakkuda kooli- ja lasteaiakohti, siis me ei saa kehtestada uusi detailplaneeringuid ja järelikult jäävad ka uued eluasemed ehitamata," hoiatas Umboja.

Tema sõnul pärsib probleemi lahendamata jätmine tugevalt arendustegevust kõigis Eesti suuremates kasvupiirkondades – Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal.

Umboja märkis valitsusele 25. juunil läkitatud kirjas, et sellist juriidilist vaidlust pole tegelikult kellelgi vaja ning lahendus saab tulla vaid riigikogu tasandilt uue seaduse näol, kirjutab ERR.

Allikas: BNS