
Tartu on Eesti suurim ülikoolilinn ja igal sügisel mõjutavad just tudengid otseselt üürituru aktiivsust. Kuigi korterivalik on viimastel aastatel olnud suhteliselt hea, tasub koduotsingutega alustada varakult.
Praegu on Tartu üürikorterite keskmine pakkumishind ligikaudu 12,3 eurot ruutmeetri kohta. Aasta algusega võrreldes on hinnatase püsinud üsna stabiilne, kuid sügise lähenedes muutub konkurents populaarsemate korterite pärast tavaliselt tihedamaks.
Paljud tudengid alustavad korteriotsinguid alles pärast sisseastumistulemuste selgumist, kuid praktikas tähendab see, et kõige atraktiivsemad pakkumised võivad selleks ajaks juba kadunud olla. Kõige aktiivsem periood jääb tavaliselt juuli lõpu ja septembri alguse vahele – just siis jõuab turule palju uusi üürilisi ning heade asukohtadega korterid leiavad kiiresti huvilisi. Kui sisseastumise tõenäosus on suur, tasub üüriturul toimuvat jälgima hakata juba suve alguses.
Esmakordselt Tartusse kolides kipuvad tudengid keskenduma eelkõige korteri hinnale. Tegelikult võib mõnikord olla mõistlikum maksta veidi kõrgemat üüri, kui see säästab igapäevaselt aega ja transpordikulu. Tartu Ülikooli tudengite seas on populaarsed kesklinn, Karlova, Supilinn, Ülejõe ja Tähtvere, samas kui Eesti Maaülikooli üliõpilased vaatavad sageli Maarjamõisa, Veeriku, Vahi ja Raadi piirkonna poole. Tartu suur eelis on kompaktsus – nii jalgratta kui ka bussiga pääseb enamikku kohtadesse kiiresti.
Ühetoalise korteri üür võib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid sageli kujuneb kahe- või kolmetoalise korteri jagamine märksa soodsamaks. Näiteks võib kahe tudengi peale jagatud kahetoaline korter tähendada kümnete või isegi sadade eurode suurust säästu kuus inimese kohta. Suurem korter aitab ühtlasi paremini lahendada õppeperioodidel tekkivat ruumipuudust.
Üks levinumaid vigu on keskenduda ainult üürihinnale. Enne lepingu sõlmimist tasub uurida, kui suured olid kommunaalkulud nii talvel kui ka suvel, kas korteris on kaugküte, gaas või elektriküte, kas internet sisaldub hinnas ning kas parkimine on tasuta. Eriti vanemate korterite puhul võivad talvised kõrvalkulud osutuda üllatavalt suureks ja kogu kuumakse hoopis teise valgusesse seada.
Igal aastal satub mõni tudeng internetipetturite ohvriks. Levinud skeem näeb ette, et kuulutuses pakutakse väga soodsa hinnaga korterit ning enne võtmete üleandmist küsitakse ettemaksu. Turvalisuse huvides tasub korterit alati kohapeal vaatamas käia, kontrollida omaniku andmeid, sõlmida kirjalik üürileping ning vältida raha ülekandmist enne lepingu allkirjastamist. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis sageli see nii ka on.
Paljud tudengid keskenduvad vaid esimesele semestrile, ent tegelikult tasub kohe uurida, kas omanik soovib üürnikku pikemaks perioodiks või ainult üheks õppeaastaks. Pikaajaline üürisuhe annab tavaliselt suurema kindlustunde ning aitab vältida uut kolimisrallit järgmisel suvel.
Tallinnaga võrreldes pakub Tartu jätkuvalt soodsamat ja kompaktsemat elukeskkonda. Linnas on tugev tudengikultuur, hästi toimiv ühistransport ning enamik olulisi sihtkohti jääb lühikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele. Kuigi sügisene nõudlus võib hindu mõnevõrra kergitada, on Tartu üüriturul valikut endiselt piisavalt. Kõige tähtsam on alustada otsinguid aegsasti, võrrelda erinevaid piirkondi ja pöörata tähelepanu lisakuludele. Hea tudengikodu ei ole alati kõige odavam korter, vaid see, mis võimaldab õppida, elada ja tudengielu nautida võimalikult mugavalt.
