Kuivastu külas, vahetult sadama läheduses, on müüki tulnud paik, mis eristub selgelt enamiku kinnisvarapakkumiste seast. Kuivastu postikõrtsi ajalugu ulatub tagasi 17. sajandisse, mil Rootsi võimu ajal korraldati üle Suure väina regulaarne posti- ja küüditransport. Sellest ajast peale oli see koht oluline peatuspaik nii reisijatele kui ka postivedajatele, kes Virtsu ja Kuressaare vahel liikusid.
19. sajandi keskpaigas kerkis siia Kuressaare linnaarhitekti N. Lorentzoni projekti järgi kaunis kivist kõrtsihoone – L-kujuline täiskelpkatusega paekiviehitis saledate dolomiitsammaste ja klassitsistlike fassaadidega, mis annab hoonele väärika ja ajatu ilme. Hoone on tihedalt seotud ka Eesti kultuurilooga: 1885. aastal sündis siin kirjanik Villem Grünthal-Ridala. Aastate jooksul on hoone täitnud nii kõrtsi, hobupostijaama, elamu kui ka lao rolli ning läbinud 20. sajandil mitmeid restaureerimistöid. Riiklikuks kultuurimälestiseks tunnistati see ametlikult 1997. aastal.
Kinnistu asub strateegiliselt just selle värava juures, kust läbib tänapäevalgi suurem osa Muhu- ja Saaremaa külastajaid. Sadama lähedus ja vahetu ligipääs põhiliikluskoridorile loovad head eeldused mitmesugusteks arendusprojektideks. Soovi korral on kinnistut võimalik laiendada kõrvalmaade arvelt ligi viie hektarini.
Uuel omanikul avaneb haruldane võimalus anda sajanditevanusele paigale uus hing – olgu selleks ajalooline kõrts või restoran, külalistemaja, kultuuri- ja ajalookeskus või hoopis privaatne pelgupaik keset Muhu ainulaadset loodust. Selliseid objekte jõuab müüki harva ja põhjus on lihtne: nende väärtus ei peitu üksnes kiviseintes, vaid kõiges selles, mida need seinad on sajandite jooksul näinud.