
"Kuigi igakuine lapsetoetus võib suure kodulaenu kontekstis tunduda väike summa, mängib iga regulaarne sissetulek laenuvõimekuse arvutamisel olulist rooli ning see tuleks taotluses kindlasti ära märkida. Võimalik, et just see saab määravaks, kas jõutakse unistuste koju või tuleb leppida tagasihoidlikuma valikuga," ütles Kikas.
Ta tõi näiteks, et 2000-eurose netosissetulekuga laenuvõtjal on ilma lapsetoetuseta võimalik saada kodulaenu maksimaalselt umbes 166 000 eurot. Ühe lapse 80-eurone toetus tõstab selle summa 173 000 euroni, mis tähendab 7 000-eurost vahet. Kahe lapse puhul ulatub võimalik laenusumma juba 180 000 euroni ja vahe on lausa 14 000 eurot.
Uue kodu otsingud algavad sageli siis, kui perre on sündimas või äsja sündinud laps ning tekib vajadus ruumikama elukoha järele. Kikase sõnul tahetakse eriti just vanemapuhkusel olles teada, milliseid toetusi ja hüvitisi pank püsituluna arvesse võtab.
"Vanemahüvitis on arvestatav tulu, kui lapsevanemal on kehtiv töösuhe. Samuti käsitleme lapsetoetusi pere igapäevase eelarve osana. Need on riiklikult tagatud ja regulaarse iseloomuga, mistõttu võtame neid laenuvõimekuse hindamisel arvesse," selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Lisaks sissetulekutele vaatab pank ka pere igakuiseid kulusid – liisinguid, püsitellimusi, kehtivaid laene ja muid regulaarselt korduvaid makseid. Samuti hinnatakse, kui palju jääb pärast igakuiste kohustuste tasumist raha üle toidu, vaba aja veetmise kui ka muude kaasnevate kulude jaoks. Pärast tervikpildi analüüsimist kujunebki eeldatav maksimaalne laenusumma, mida saab koduotsingul suuniseks võtta.
"Laenukalkulaator on igati hea esmane abimees, kuid täpse pildi annab konsultatsioon laenuhalduriga. Sageli selgub just arutelus, et pere võimalused võivad olla isegi suuremad kui algul arvati," lisas Helina Kikas.