Lõuna-Eesti korteriühistuid julgustatakse usinamalt maju renoveerima

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Võru linn alustavad koostöös koolitusi, julgustamaks Lõuna-Eesti ühistuid usinamalt ühistegevust arendama, et majad saaks renoveeritud.

Renoveerimine. Foto: Scanpix

„Sügisperioodil saab Võrus kuulata loenguid korteriühistute majandamise, haldamise ja hooldamise teemadel. Koolituse sihtrühmaks on juba tegutsevate korteriühistute juhatuse liikmed, revidendid, raamatupidajad, aga tulla võiksid ka nende majade esindajad, kus ei ole veel ühistut moodustatud,“ selgitas EKÜL Lõuna-Eesti büroo juht Dagmar Mattiisen.

Majade renoveerimisel püsib Tartumaa jätkuvalt riikliku renoveerimistaotluste taotlejate seas esirinnas: viimases taotlusvoorus on KredExile laekunud Tartumaalt 32 taotlust.

„Aktiivne on olnud ka Valgamaa, kust on renoveerimistoetuse saamiseks laekunud 8 taotlust, kuid Võrumaal on huvi majade kordategemise vastu seni leigevõitu,“ nendib Mattiisen. „Tihti jääb renoveerimisotsus aga tegemata, kuna ühistu juhtkond ei suuda korteriomanikele seda selgitada või vajalikke dokumente ette valmistada. Kõige keerulisem on aga olukord majades, kus ühistut moodustatud polegi,“ selgitas ta.

Eesti Korteriühistute Liit kutsus tänavu augustis ühistujuhid üle Eesti Võrumaale suveülikooli - loengutel said vastuse korteriühistute aktuaalsed juriidilised küsimused, räägiti ka elektri-ja gaasiohutusest kortermajas ning konfliktide lahendamisest korteriühistus. Kohaliku ühistuelu eestvedaja Margus Toomi juhtimisel väisati Võru korteriühistuid, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

„Võru on küll Eestimaa ääreala, inimestel vähem raha kui pealinnas ning seetõttu vähem ka terviklikult renoveeritud elamuid - neid on 5-6 maja,“ rääkis Toom. Tema sõnul on aga riigi abi renoveerimiseks kasutatud päris vähe. „Kaks maja, mida õppeekskursioonil demonstreerime, on täielikult rekonstrueeritud - üks juba tööd lõpetanud, teine lõpusirgel. Need said korda ainult omafinantseeringuga, täielikult riigi abita. Eks need asjad lähevad eestlastele omases tempos: kaalutakse kaua, aga kui kord juba vedama saadud, hakatakse remontima,“ rääkis Toom.

Põhiliselt tehakse tema sõnul korda maja fassaad ja katus, rekonstrueeritakse kütte- ja ventilatsioonisüsteem. „Üks maja on päikesepaneelidega läinud ka taastuvenergia kasutamisele,“ rääkis ta.

Kortermajade tühjaksjäämist Võru linnas Toomi sõnul karta pole. „Maakonnakeskustes sellist muret seni veel pole,“ nentis Toom. Kohalik omavalitsus suhtub Toomi sõnul korteriühistutesse toetavalt. 

Foto: Scanpix

Valitsus kinnitas järgmise aasta kinnisvara lisainvesteeringud

23.09.2016

alt
alt

Ehitusmöll jätkub: Tallinna kesklinna kerkib veel üks uus korterelamu

23.09.2016

Sarnased uudised

alt

Päästeamet: Suitsuandurita korterid ohustavad kõiki majaelanikke

alt

Kortermajad võivad uuendamiseks lisavahendeid saada alles 2020. aastal

alt

Kütmata kortermaja kimbutavad liigniiskus ja hallitus

alt

Kommunaalkulud ei sõltu alati maja vanusest

alt

Ühistute moodustamine kogub hoogu

alt

Uus seadus: kas korteriühistute juhid kaovad ära?

alt

Huvi korteriühistute loomise vastu on hüppeliselt suurenenud

alt

Korteriühistuid on aastaid tüssatud

alt

Lumekoristustöid on soovitav õigeaegselt alustada

Kõige populaarsemad

1

Kuus tulevikupiirkonda Tallinnas, mille lähedusse maksab korterit vaadata

2

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

3

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Ära karda osta hoonestusõigusega kodu

6

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastamata küsimused ja alusetud hirmud

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi