Viljandi tuvastab aerofotode abil ebaseaduslikke hooneid

Viljandi linnavõim asub aerofotode abi tuvastama erinevatel aegadel linna rajatud ebaseaduslikke hooneid, kirjutab maakonnaleht Sakala.

Maa-amet ja linnavalitsus on aasta aega teinud koostööd, mille tulemusel peaksid 2020. aastaks olema ehitisregistrisse kantud ka need hooned ja rajatised, mis on ehitatud salaja või millel pole korralikke dokumente. Eelmise aasta juulis jõustus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta esimeseks jaanuariks.

Viljandi arhitektuuriameti ehitusinspektori Hans Priksi sõnul tehakse selles osas koostööd maaametiga. «Maa-ameti spetsialistid võtavad satelliidipildi ja võrdlevad seda praeguse ehitisregistriga. Kui ruumikujud ei klapi, läheme ja vaatame üle,» selgitas ta. Tema sõnul on olnud juhtumeid, kus tundmatut objekti peetakse ehitiseks, kuid kohapeal on selgunud, et see on hoopis keskmisest suurem puuriit. Samas tuleb ette ka olukordi, kus hoovis ongi ebaseaduslik ehitis. Siis sõltub Priksi sõnul kõik ehitise iseloomust ja vanusest.

Muretsema ei pea need inimesed, kelle hooned on ehitatud enne 2003. aasta esimest jaanuarit. Sellisel juhul võib hoone kasutamist jätkata, küll aga peaks üle kontrollima, kas rajatised on korrektselt ehitisregistrisse kantud. Kande puudumisel tuleb viga parandada, kirjutab Sakala.

Suurem häda on ehitistega, mis on püstitatud pärast 2003. aasta esimest jaanuarit. «Palun sellistel juhtudel tavaliselt kohale tulla ja võtta kaasa kõik olemasolevad ehitusdokumendid, nende põhjal saab kavandada edasised sammud,» rääkis Priks. Võimalusi, kuidas tekkinud olukorda lahendada, on palju ja taas sõltub kõik konkreetsest ehitisest.

Lihtsamal juhul võib asi päädida nõudega, et load saab tagantjärele kätte, misjärel leiab ehitis oma koha registris. Mõnikord on vaja tellida ehitise audit. Enamasti nõutakse neid avalikus kasutuses olevate hoonete puhul. «Selles mõttes on seadus ehk pisut küüniline, et erakasutuseks mõeldud hoone puhul peab inimene ise hea seisma, et tema maja kokku ei variseks,» märkis Priks.

500-eurost sunniraha peavad maksma isikud, kes on rajanud suuremaid ehitisi. Selle raha sisse on arvestatud kulutused, mis tekivad ehitise seadusega kooskõlla viimiseks vajalike lubade hankimisel.

Kõige äärmuslikumat abinõu, ehitise lammutamist, nõutakse ehitusinspektori sõnul peamiselt juhul, kui ehitise püstitamisel pole näiteks arvestatud naabrite huviga. Nagu juba öeldud, sõltub kõik konkreetsest juhtumist. Seetõttu soovitab ametnik asjasse puutuvatel isikutel ise linnavalitsusega ühendust võtta.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Sillamäe asub mereala arendama

19.07.2016

alt
alt

Epicenter Kinnisvara lahkus Uus Maa Kinnisvaragrupist ning jätkab iseseisva kinnisvaraettevõttena

20.07.2016

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

4

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi