Üürielamuprogrammi prioriteetideks on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti

Ettevõtlusminister märkis täna Riigikogus arupärimisele vastates, et üürikorterite loomise riikliku toetamisega soovitakse mõjutada elu- ja töökohavalikuid.

Tänasel Riigikogu arupärimisel selgitas ettevõtlusminister Liisa Oviir, millises seisus on praeguseks hetkeks avaliku sektori üürielamute programmi tegevuskava.

„Üürielamute kontseptsioon näeb ette üürielamute rajamise toetamist töökohtade lähedale ja elukohana atraktiivsetesse tõmbekeskustesse,“ ütles Oviir. Praeguse kava järgi on prioriteetseteks piirkondadeks lähtuvalt regionaalarengu strateegiast Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti.

Üürikorterid ehitatakse päris eraldi majadesse, sest üksikutes majades paiknevad keskpärase kvaliteediga korterid ei võimalda pakkuda kohalikel omavalitsusüksustel kvaliteetset ja kaasaegset eluasemeteenust, mis on vajalik nii mobiilsele tööjõule kui ka näiteks tugiteenuseid vajavatele eakatele.

„Tagamaks paremat kvaliteetsete ja kaasaegsete eluruumide kättesaadavust on üürielamute kontseptsioon ehitatud üles teiste Euroopa riikide eeskujul selliselt, et kujuneksid terviklikud üürielamud, mis oleks kvaliteetsed, energiasäästlikud ja suunatud hoone elueakulude kokkuhoiule,“ lausus Oviir.

Küsimusele, kes on õigustatud saama riigilt riiklikku üürikorterit, vastas Oviir, et sihtgrupid kujunevad vajaduspõhiselt. „Uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et vajadus üürieluaseme järele on nii noorte, töö- ja eluasemeturule sisenevate spetsialistide, lastega leibkondade kui ka eakate seas. Programmi esmane eesmärk on parandada eluruumide kättesaadavust madalama sissetulekuga leibkondade seas,“ ütles Oviir.

Eluasemeteenuste kättesaadavuse tagamine jääb kohalike omavalitsuste korraldada. Minister lisas, et üürielamute programmiga soovitakse juurutada riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja erasektori ettevõtjate koostööd eluasemevaldkonnas.

Praegu on riigi ja kohalike omavalitsusüksuste omandis kokku ligi 4% eluasemefondist, kuid sageli on tegemist tubade, mitte täisfunktsionaalsete korteritega ning paljudes piirkondades on saadaval olevad eluruumid väga halvas seisukorras.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringust selgub aga, et avaliku sektori toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest.

„On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis kõigis atraktiivsetes tõmbekeskuspiirkondades,“ ütles Oviir.

Riigieelarve strateegias on avaliku sektori üürielamute programmi tegevuste elluviimiseks ette nähtud 17,5 miljonit eurot aastateks 2017–2020, sealjuures 2017. aastaks planeeritud investeeringute maht on 2,5 mln eurot ja 2018–2020. aastatel 5 mln eurot aasta kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud eeltöö avaliku sektori üürielamute programmi algatamiseks. Kaasatud on huvigrupid ja teiste ministeeriumide ametnikud, läbi on viidud uuringud ning analüüsitud on teiste riikide elamupoliitikat. Kontseptsioon esitatakse valitsuskabinetile juuni alguses.

Õismäele rajatakse pallimängukeksus

10.05.2016

alt
alt

Peep Sooman: Riigi üürimajad on kõige lollim idee

11.05.2016

Kõige populaarsemad

1

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

2

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

3

Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse võitis „City Break“

4

8 ideed parima valguslahenduse saamiseks

5

Tegevust alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisrahastusplatvorm

6

Technopolis ehitab Ülemistesse seitse uut büroohoonet

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi