Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte ajaveebis.

Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

Arhitektuuri osakaal on kinnisvaraostul hüppeliselt kasvanud

04.04.2016

alt
alt

Tallinna korterite ruutmeetri hind märtsis aastaga veidi langes

04.04.2016

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

3

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Novira rajab südalinna uue elamukvartali

6

Kinnisvaraettevõtted ootavad müügihindade kasvu aeglustumist

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi