Patarei merekindlus valiti Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka

Ererouyki arheoloogiamälestis ja Ani Pemza küla Armeenias, Tallinna Patarei merekindlus Eestis, Helsingi Malmi lennujaam Soomes, Colbert´i pöördsild Dieppes Prantsusmaal, Kampose piirkond Chioses Kreekas, Padua Püha Antoniuse klooster Extremaduras Hispaanias ja Hasankeyfi iidne linn ja selle ümbrus Türgis kuulutati Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka Euroopas aastal 2016. Sellise teate edastasid Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut (EIB) täna avalikul esinemisel Ateneo Venetos Veneetsias, Itaalias.

Need Euroopa kultuuripärandi pärlid on tõsises ohus – ressursside või oskuste puudumise, hooletuse või küündimatute planeeringute tõttu. Seetõttu vajavad need paigad kiiret tegutsemist. Eksperdid külastavad Euroopa enim ohus olevaid paiku ning aasta lõpuks töötatakse välja teostavad plaanid mälestiste päästmiseks. Programmi “7 enimohustatut” toetab Europa Nostra koostööprojekti “Kultuuripärand peavooluks” raames Euroopa Liidu programm Loov Euroopa.

Lisaks ülalnimetatud seitsmele objektile otsustasid Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut eraldi välja tuua nii Euroopa kui kogu maailma jaoks üliolulise ohus oleva mälestise: Veneetsia laguuni Itaalias. See otsus sündis rahvusvahelise ekspertide rühma tungiva soovituse põhjal.

Europa Nostra president maestro Plácido Domingo märkis: “Nimekiri 7 enim ohus oleva mälestise kohta juhib tähelepanu Euroopa kultuuri- ja looduspärandi haruldastele näidetele, mida ähvardab oht igaveseks kaduda. Kõigi nende objektide päästmiseks tegutsevad aktiivselt kohalikud kogukonnad, et säilitada meie ühise ajaloo mälestusmärgid, kuid kogukonnad vajavad laiapõhjalist toetust. Europa Nostra nimel palun ma riiklikke ja üle-Euroopalisi võimukandjaid ja otsustajaid, nii avalik-õiguslikke kui erasektorit, ühendama jõud Europa Nostraga, et kindlustada neile ohustatud paikadele kindel tulevik. Meie ühise pärandi päästmine hävimisest loob arvukalt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid mitte ainult sealsetele piirkondadele ja riikidele, vaid tervele Euroopale, nagu Euroopa Liidu institutsioonid ühe sagedamini kinnitavad ja mida selgelt kajastab ka Europa Nostra hiljuti avaldatud uuring „Kultuuripärand on Euroopa jaoks oluline“.

Euroopa Liidu volinik hariduse, kultuuri, noorsoo ja spordi alal Tibor Navracsics kommenteeris teadet Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise kohta järgmiselt: “Kultuuripärand on meie lahutamatu osa ja väljendab seda, kes me inimestena oleme. Me ei tohi suhtuda pärandisse kui millessegi enesestmõistetavasse. Vastupidi, me peame pärandit hoidma ja kaitsma, et see elusana püsiks. Just sel põhjusel teeb Euroopa Liit koostööd piirkondade ja linnadega ning aitab neil säilitada oma mälestisi. Meie eesmärk on aidata kaasa sellele, et kohalikud elanikud avastaksid endi jaoks kultuuripärandi ja saaksid sellest osa, ning tagada, et  kohalikud elanikud saaksid kaasa rääkida selles, kuidas nad soovivad oma pärandit arendada ja hallata. Kultuuripärand on võimas vahend inimeste kokkuviimiseks, avatud ja salliva ühiskonna ehitamiseks – tänapäeval on see olulisem kui kunagi varem.“

“Hästi läbi viidud muinsuskaitse ja looduskaitse projektid panustavad nii majanduslikult kui sotsiaalselt väga olulisel määral regionaalarengusse ning linnakeskkonna uuendamisse kogu Euroopas. Just seetõttu osalevad Euroopa Investeerimispanga Instituut ja Euroopa Komisjon aktiivselt programmis „7 enimohustatut“, lisas Euroopa Investeerimispanga Instituudi dekaan Francisco de Paula Coelho.

Patarei merekindlus 

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Merekindluse rajamist alustati 1829. aastal Vene tsaar Nikolai I korraldusel, kompleks valmis 1840. aastaks.

Merekindlus hõlmab üle nelja hektari suurust ala ja koosneb kaarekujulisest mere poole avanevast 247 meetri pikkusest tiivast, kahest külgtiivast (kumbki 124 m pikkused) ja mortiirpatareist. Kompleksil on olnud mitmeid erinevaid funktisoone, mis kajastavad Eesti keerukat ja dramaatilist ajalugu. Aastatel 1920-2005 tegutses Patareis vangla - rahvusliku vabadusvõitluse sümbol nii kommunismi kui natsismi režiimide vastu.

Patarei hooned on tühjana seisnud üle kümne aasta ning on selle aja sees näinud ka palju vandaalitsemist. Kasutuseta hooned lagunevad kiirelt karmide ilmastkuolude ja peremeheta oleku tõttu. Nii katus kui aknad on katki ja lasevad sisse vihma ja lund, vesi on tõsiselt kahjustanud puitkonstruktsioone ja paekivist seinu. Seinad on püsivalt niisked, eriti keldris ja esimesel korrusel. Hoonekompleksi mitmed osad on külastajatele suletud, kuna ei ole võimalik tagada inimeste ohutust. Patarei vajab kiiret abi, et peatada lagunemine ja päästa hooned lõplikust hävingust.

Tallinna ülikool müüb enampakkumisel hoonet vanalinnas

15.03.2016

alt
alt

Algab Smarteni logistikakeskuse II etapi ehitus

17.03.2016

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

3

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa