Ehitusmaavarasid jätkub Eestis kaugelt üle sajandi

Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on Eestis ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud ning ehitusmaavara jätkub ka eesseisvate suurte taristuobjektide tarbeks.

„Detailsemalt uuritud ehitusmaavarasid jätkub Eestis kaugelt üle sajandi ning geoloogina ma kinnitan, et viimastel aastatel pole aastakümneid kasutusel olnud ehitusmaavarade omadused ega lasumistingimused muutunud!“ kommenteeris keskkonnaminister Marko

Pomerants Maanteeameti prognoosi, et alates 2020. aastast hakkab Eestis puudu tulema teede- ja infrastruktuuriobjektide ehitamiseks vajalikest maavaradest.

Keskkonnaregistris on arvel piisavas koguses ehitusmaavarasid ja seda ka Maanteeameti järgmise kümne aasta prognoosi arvesse võttes. Registrisse on kantud 249 miljonit m3 lubja-dolokivi, 66 miljonit m3 kruusa ja 333 miljonit m3 liiva, mis on kaevandamiseks vajalikul tasemel uuritud ja osaliselt kaevandamiseks antud. Lisaks on samaväärses või suuremas koguses teadaolevat, kuid täiendavat uurimist vajavat varu.

Kui ehitusmaavaradega varustatust hinnata maakonniti, võttes aluseks välja antud kaevandamisload ja Maanteeameti prognoosi ehitusmaavarade vajaduse kohta 2016-2025, on varustatus erinevate ehitusmaavaradega piirkonniti tõesti erinev. See on tingitud Eesti geoloogilisest ehitusest ning asutustihedusest, kuid mingit kriisi saabumas ei ole.

Varustatus on tagatud ka mitme suurobjekti, Rail Baltic ja Kose-Mäo, samaaegsel ehitamisel, sest tuginedes Maanteeameti varu vajaduse prognoosile aastani 2025, ei ole ette näha teede ehitamiseks kasutatava maavara koguse märgatavat suurenemist. Võrreldes varasema perioodiga, on tendents pigem vastupidine.

Harjumaal kaevandati viimase viie aasta jooksul ehituslubjakivi keskmiselt 900 000 m3 aastas, Maanteeamet näeb järgmise kümneaastase perioodi jooksul lubjakivi varu vajadust kogu Eestis keskmiselt alla 500 000 m3 aastas. Ka ei näita hüppelist kasvu Maanteeameti hinnangud Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varu vajaduse kohta – lubja-dolokivi osas 417 000 m3 ja liiv-kruusa osas 16 miljonit m3, keskkonnaregistris on aga Harju-Rapla-Pärnu piirkonnas lubja-dolokivi aktiivset tarbevaru arvel 219 miljonit m3 ja liiv-kruusa aktiivset tarbevaru 174 miljonit m3.

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse täpseks määramiseks viib Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Maa-ametiga läbi projekti, mille raames hinnatakse ära trassi tegelik vajadus ja võimalused. Esialgsel hinnangul võib öelda, et maavaradega varustatuse probleem Rail Balticu ehitamisel tekib Pärnus lõunasuunal, kuid raudteetrassi ümbruse maavarade kohta detailsemat informatsiooni saamiseks on seal plaanis sel aastal alustada ka baaskaardistamistöödega.

Rail Balticu ehitusmaterjalide varustuskindluse projekti raames uuritakse ka alternatiivsete materjalide kasutamise võimalusi. Näiteks on kavas välja selgitada põlevkivi aheraine ja aherainest toodetud killustiku, põlevkivituha, šlakikillustiku ja šlakiliiva kasutamise võimalusi ning majanduslikku tasuvust. Töö valmib 2016. aasta lõpus.

Maanteeamet väidab ühtlasi, et varu kvaliteedi hindamisel on tuginetud vananenud nõuetele, mistõttu teadaolevast varust suur osa ei pruugi teedeehituseks sobida. Siinkohal tuleb arvestada, et maavara ei saa otse võrdsustada tee-ehitamiseks kasutatava tootega, vaid maavara töödeldakse tee-ehituseks sobivaks tooteks, mida erineva töötlemistaseme juures saab erineval hulgal. Seetõttu ei ole maavarale esitatavate nõuete ja tee- ehituses kasutatavate toodete nõuete täielik ühildamine otstarbekas.

Küll saab olukorda pisut leevendada ja maapõueõiguse kaasajastamise raames täiendada varu arvelevõtmise nõudeid. Vajalikud ettepanekud täiendavatele nõuetele on Keskkonnaministeerium ka Maanteeametilt küsinud ning ka saanud. Varu uuringu tellijal, ka Maanteeametil, on tegelikult juba ka täna õigus lasta teha täiendavaid varu kvaliteedi määranguid, kui see on tellija hinnangul vajalik.

Foto: Scanpix

Merko Ehitus käivitas Paepargi korteriarenduse teise tornmaja ehituse

07.03.2016

alt
alt

Tartu Kaubamaja keskus investeeris renoveerimisse 4 miljonit eurot

08.03.2016

Kõige populaarsemad

1

Kuus tulevikupiirkonda Tallinnas, mille lähedusse maksab korterit vaadata

2

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

3

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Ära karda osta hoonestusõigusega kodu

6

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastamata küsimused ja alusetud hirmud

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi