Ärikinnisvaraturg: kas pakkumiste hulga kasv ja ebakõlad majanduses viivad üürihinnad alla?

Ebakõlad Eesti majanduses, kiratsev eksport, kiirenev inflatsioon, kasvama hakkav tööpuudus ning ettevõtete vähenenud kasumid ning sellele kõigele lisaks veel suur hulk uut äri- ja büroopinda toovad 2016. aastal äripindade üüriturule olukorra, kus üürihinnad jäävad paigale ning vakantsus hakkab suurenema.

Kaubanduspindade turul, kus likviidsus on olnud ajutine ning turuosalistel tekkinud tunne, et enam ei mahu siia ükski uus kaubanduskeskus, on värske kontseptsiooniga keskuste turule toomise jutud teinud rahutuks olemasolevate keskuste omanikud ning terve eelmise aasta võisime praktiliselt kõigi suuremate keskuste kohta lugeda laienemis- ja rekonstrueerimisjutte.

Tarbija seisukohalt on see kahtlemata positiivne kui valikuvõimalused suurenevad, ent üha enam saab selgeks, et keskuste võidurelvastumine toob kaasa ohvreid ning seda eelkõige vananeva kontseptsiooniga hoonete näol, mis ei suuda uuendustega kaasa minna. Kõige keerulisem on keskmise suurusega kaupluste olukord, mis on kodupoodide jaoks liiga suured, ent multifunktsionaalsete kaubanduskeskuste jaoks liiga väikesed. Selles olukorras jäävad kaubanduspindade turul üürihinnad stabiilseteks ning likviidsus endiselt nullilähedaseks.

Eelmise aasta tähelepanuväärseim ärikinnisvara liik – büroopind – vaevleb juba mõnda aega A-klassi pindade ülepakkumise käes. Tavapärase 20 000 – 25 000 m2 asemel, mis on traditsiooniliselt Tallinna absorbeerimisvõime olnud, on Tallinnas turule tulnud suurusjärgus 70 000 – 80 000 m2 valdavalt moodsat büroopinda ning sel aastal lisandub veel 40 000 – 50 000 m2 pinda. Ehkki see on kaasa toonud mõnevõrra suuremat liikumist vanematelt pindadelt uuematele, on pakkumise niivõrd järsk suurenemine toonud kaasa vakantsuse kasvu kõikides büroopindade klassides, tekitades samaaegselt hinnasurvet, mistõttu võib ka sel aastal üürnikukeskseks muutunud turul prognoosida hindade stabiliseerumist või isegi hinnakorrektuuri allapoole, sest on selgeks saanud, et suurem osa üürnike ei jaksa prime pindade eest maksta üürihinda 15 eurot ruutmeetrilt.

Uute büroopindade üürnikena on tooni hakanud andma mitmed tehnoloogiasektori ettevõtted, kes oma sektori kiire arengu tõttu soovivad sõlmida pigem lühemaid üürilepinguid.

Lao- ja tootmispindade turul näeme üürnike jätkuvat soovi liikuda vanadelt pindadelt moodsamatele, mistõttu jätkub trend arendada segmendi kõige likviidsemat kaupa, multifunktsionaalsust pakkuvat stock-office pinda. Sel aastal süveneb juba mullu alanud trend arendada pindu Tallinna linna piires.

Hoolimata kõrgemast maa hinnast on klientide huvi linnasisese asukoha vastu suurem, võimaldades omanikel teenida kõrgemat üüritulu kui seda tüüpi kinnisvara avangardiks olnud Mõigu ja Peetri tehnoparkides. Pakkumine on endiselt kõrge, ehkki ehitusmahud sel aastal tõenäoliselt vähenevad, mistõttu võib prognoosida ka selles sektoris stabiilseid üürihindu ning vakantsuse suurenemist vanematel pindadel.

Kokkuvõttes võib öelda, et büroo- ja laopindade turul tekkinud ülepakkumine sel aastal üürihindu ei kergita, pigem suurendab vakantsust ja seda eelkõige just büroopindade turul. Kaubanduspindade sektoris tuleb aasta rahulikum, pigem keskendutakse tööle uute arendusprojektide kallal.

Metsamaa - alternatiivne pensionisammas?

18.01.2016

alt
alt

Pärnu linn soovib randa suurendada

19.01.2016

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades