Korterite hinnad ja turg jagunevad Eestis ebaühtlaselt

Maa-ameti korteritehingute ülevaade näitab Eesti kinnisvaraturu ebaühtlast jagunemist. Elanike koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusse hoiab kõrgemana nii pealinna kui ka kogu Harjumaa korteriomanditega tehtavate tehingute arvu ja hinnad. Näiteks ühe kuu keskmise brutopalga eest saaks Tallinna kesklinnas osta 0,5 ruutmeetrit ja Ida-Virumaal Kiviõlis 29,1 ruutmeetrit elamispinda.

Kokku on Eestis viimastel aastatel korteriomanditega tehtud aastas üle 18 000 tehingu kogusummas ligikaudu 900 miljonit eurot. Tehingutest pooled saavad teoks Harju maakonnas, neist omakorda rohkem kui kolm neljandikku tehakse Tallinnas. Näiteks 2015. aasta I poolaastal osteti-müüdi kogu Eestis 9 056 korteriomandit koguväärtusega 499 miljonit eurot. Neist Harjumaa tehingute arv oli 4 833 ja koguväärtus 384 miljonit eurot. Harjumaa tehingutest omakorda 3 907 tehti Tallinnas koguväärtusega 328 miljonit eurot.

Kõige kõrgema ruutmeetri mediaanhinnaga* korterid olid 2015. aasta I poolaastal Harju maakonnas (1 339 eurot), seejuures Tallinnas oli mediaanhind 1 401 eurot. Pealinna-siseselt kõikus ühe ruutmeetri mediaanhind üsna suurtes piirides, küündides 1 231 eurost (Lasnamäe) kuni 2 011 euroni (Kesklinn).

Tartu maakonna korterite ruutmeetri mediaanhind oli 1 100 eurot, Pärnu maakonnas 697 eurot. Mediaanhinna esinelikusse mahtus ka Saaremaa 591-eurose ruutmeetri hinnaga. Madalamate hindadega olid korterid Valga ja Jõgeva maakonnas, vastavalt 92 ja 127 eurot.

Lisaks asukohale mõjutavad hinda korteriomandi suurus, hoone esmakasutusaasta ja kandekonstruktsiooni materjal. Hind on kõrgem väiksemate ja suuremate korterite puhul, keskmise suurusega korterite ruutmeeter maksab vähem. Vanades (esmakasutusaasta kuni 1939) ja uuemates (esmakasutusaasta alates 2001) elamutes paiknevad korteriomandid on kõrgemate mediaanhindadega kui aastatel 1940–1990 ehitatud rohked magalarajoonide korterid. Kõige kõrgem on mediaanhind uusarenduste korteritel (esmakasutusaasta alates 2011).

Võrreldes 2003. aastaga kasvasid korterite ruutmeetri mediaanhinnad 2007. aastani ehk enne suurt langust ligikaudu 3 korda, jõudes väärtuseni 1 264 eurot ruutmeetri eest. Pärast langusaastaid hakkasid mediaanhinnad uuesti tõusma alates 2009. aastast, kuid buumieelsele tasemele ei ole need valdavalt veel jõudnud.

* Mediaanhind on hind, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on ühepalju.

Aasta ehitaja 2015 on Peeter Voovere

17.12.2015

alt
alt

Omavalitsused peaks seisma inimeste õiguse eest pääseda randa ja liikuda veekogu ääres

17.12.2015

Kõige populaarsemad

1

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

2

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

3

Tegevust alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisrahastusplatvorm

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi

6

Tartus avati uuenenud Pirogovi plats

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi