Lääne-Eesti kodudes kardetakse kõige rohkem torustikuleket ja enda hooletusest tekkinud tulekahju

Seesami poolt korraldatud üle-eestilisest kindlustusriskide uuringust selgus, et lääne-eestlased peavad teistest Eesti elanikest tõenäolisemateks kindlustusriskideks torustiku purunemisest tekkivat veekahju ja enda või lähedase poolt ettevaatamatusest tulekahju põhjustamist.

Seesami turundusjuhi Tiia Pröömi sõnul kardab koguni 67% lääne-eestlastest veekahju, mis võib tekkida torustiku purunemisest, nendele järgnevad lõuna-eestlased, kellest kardab sellist veekahju 58% vastanutest. „Teine suurem erinevus paistab silma tulekahju põhjuste riskide juures. 54% lääne-eestlastest peab tõenäoliseks enda või lähedase hooletusest tekkivat tulekahju, neile järgnevad põhja- eestlased, kellest kardavad sellisel viisil tulekahju tekkimist pooled vastanutest,“ sõnas Prööm.

Samast uuringust tulenevalt oli lääne-eestlastel üheks neist hirmudest ka põhjust, kuid teine oli pigem põhjendamata. „Selgus, et inimese enda või lähedase hooletusest tekkinud tulekahjusid oli tõesti Lääne-Eesti elanikel juhtunud märgatavalt rohkem (17%), kui teiste Eesti piirkonna elanikel – Põhja- ja Kirde-Eestis 10% ning Kesk- ja Lõuna-Eestis 6%. Kuid torustiku lekkest tekkinud kahjudega olid pidanud tegelema vaid 19% lääne-eestlastest, mis oli vähem, kui teiste piirkondade elanikud.“

Hoopis rohkem peaksid Lääne-Eestis elavad inimesed torustiku pärast muretsemise asemel tähelepanu pöörama oma hoone seisukorrale. „Lääne-eestlastel oli teistest vastajatest rohkem esinenud veekahjusid läbi seinte ja katuse tunginud veest, mida oli kogenud 24% vastanutest. Samas ise pidasid lääne-eestlased seda probleemi teistest vastanutest märgatavalt vähem tõenäolisemaks (28%),“ selgitas Prööm.

Lääne-eestlased paistavad ka silma selle poolest, et kardavad oluliselt vähem traumasid ja kehalisi vigastusi. „Uurisime, milliseid traumasid peavad vastajad kõige tõenäolisemaks ning lääne-eestlased pidasid teistest vastanutest kõige vähem tõenäoliseks pea kõiki uuritud ohte – libedaga kukkumist, spordivigastusi, kallaletungi, õnnetust lähedasega või tööõnnetust. Ainus trauma, mida pidasid lääne- eestlastest (44%) veel vähem tõenäoliseks põhja-eestlased (36%), oli vigastus kodu- või aiatöödel,“ rääkis Prööm.

Tundus, et ka see oli põhjendatud hirm, kuna kodu- ja aiatöödel saadud vigastusi tunnistasidki kõige rohkem lääne-eestlased. „30% lääne- eestlastest vastasid, et on saanud vigastusi kodus või aias töötades, neile järgnesid Kesk- ja Kirde-Eesti elanikud, kellest oli sellisel moel vigastusi saanud 27% vastanutest,“ kommenteeris Prööm.

Liiklusõnnetuste riskide puhul pidasid lääne-eestlased teistest Eesti elanikest kõige tõenäolisemaks, et on ise õnnetuse põhjustajaks (48%) ning kõige vähem tõenäolisemaks, et õnnetuse põhjustab keegi teine (74%). Teistest vastajatest rohkem kartsid lääne-eestlased rohkem ka jalgrattavargust (50%).

Foto: Scanpix

Ehitusloa saanud eluruumide arv kasvas 52,9 protsenti

15.10.2015

alt
alt

Colonna Kinnisvara alustab kolmanda kortermaja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval

15.10.2015

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

6

Kütmata kortermaja kimbutavad liigniiskus ja hallitus

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades