Selgusid Eesti parimad korteriühistud 2015

Eesti Korteriühistute Liit korraldas tänavu juba üheteistkümnendat korda korteriühistute konkursi. Parimad valiti kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

"Hea meel on selle üle, et konkursist osavõtjaid oli seekord sõna otseses mõttes kõigist Eestimaa nurkadest. Kuigi see tähendas konkursi komisjonile logistilisi katsumusi, oli tulemus tõeliselt rõõmustav – konkursi komisjonil oli võimalus olla tunnistajaks sellele, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö," sõnas Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi.

Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Hardi Alliksaar Tallinna Linnavaraametist, Regina Michaelis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnatud ühistuid tervitas ja tänas tehtud töö eest  Eesti Korteriühistute Liidu suurfoorumil ka ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Mardi sõnul on parima valimine "Ilusa koduümbruse" kategoorias osutunud aasta-aastalt keerukamaks, nii on juba traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu otsustati ilusa koduümbruse kategoorias välja anda koguni kolm eriauhinda.

Esimene eriauhind kannab nimetust "Kodune aialahendus paneelmajale".  Auhind läks korteriühistule KÜ Linnamäe 79 Tallinnas, kes on suures paneelmajade piirkonnas – Lasnamäel - loonud oma maja ümber kauni aia, kus kasvab lilli ja põõsaid, mida Lasnamäe majade vahel küll leida ei loodaks. Maja seina äärt kaunistab suur lillepeenar, mida pigem võiks pidada mõne maakodu juurde kuuluvaks.  "Ära märkimist väärib ka see, et majaümbruse haljastamine oli elanike ühine otsus ja ettevõtmine ning peenardel kasvavad lilled on pälvinud palju tähelepanu ka ümberkaudsetelt elanikelt," märkis Mardi.

Teine eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust "Rõõmus koduümbrus". Auhinna pälvis Tallinna KÜ Olev, Mustamäe tee 199. "Just täpselt see iseloomustabki selle auhinna saajat, korteriühistut, kes lisaks majaümbruse korrastamisele ja haljastuse planeeringule on loonud väga erilise majaümbruse paljude erinevate väikeste  rõõmsate detailidega," rääkis Mardi.

Kolmas eriauhind „Ilusa koduümbruse“ kategoorias kannab nimetust "Läbimõeldud õueruum kõigile põlvkondadele". Auhinna võitis Haapsalu KÜ Metsa 71.

"Selle ühistu õueala iseloomustab jagunemine erinevateks tsoonideks – on mänguplats lastele, puhkeala täiskasvanutele, nurgake kompostikastidele, kaunid lillepeenrad ja kortermaja keldrist leitud vahenditega kaunistatud saunapuude kuur.  Õueala on hästi läbimõeldud ja on isegi ette mõeldud – mänguplats on valmis ehitatud tulevaste laste jaoks - ning ühistul on kindlasti vedanud ka ühistujuhiga, kes mõistab puutööd ja on õues olevad puupingid ja puhkenurga ise valmis ehitanud," rääkis Mardi.

Auhinna  „Ilus koduümbrus 2015“ konkursi võitis KÜ Vokker, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa."Võitja kirjeldab end nii: oma ilusa koduümbruse oleme saavutanud elanike kätetööga. Oleme rõõmsad, kui saame koos tegutseda, kui külalisi ja koju tulijaid tervitavad meie enda kätetööga loodud lillepeenrad ning kui möödujad peatuvad ja imetlevad ja saavad meie maja ümbrusest positiivseid emotsioone. Meie maja tublid

töötegijad on oma töökusega nakatanud kõik majaelanikud seda ilu looma – isegi mehed!," vahendas Mardi. Konkursi komisjon hindas Mardi sõnul kõrgelt kortermaja ümbruse lopsakaid lillepeenraid, mis on läbimõeldult kujundatud ja hoolikalt hooldatud kehva pinnase kiuste,  aga pidas sama oluliseks ka majaelanike ühist tegutsemist endale ilusa koduümbruse loomisel.

Auhinnaga „Parim korteriühistu juht 2015“ pärjati Paul Pärn (KÜ Erika 1 Ühisvara, Tallinnas. Parim korteriühistu juht 2015 on olnud oma ühistu juhatuse esimees alates 1997. aastast. "Majaelanikud räägivad temast väga soojade sõnadega, peavad teda oma maja raudvaraks ja inimeseks, kellel on kõigiga head suhted. Sellest annab ehk tunnistust seegi, et ühistu esimees peab ühistu koosolekuid kohvikus kohvilauaga ja koosolekutel kvoorumi puudust ei esine," rääkis Mardi. "Oma pikaaegses ühistujuhi töös on ta tegelenud nii tänapäeva kui ajalooga.

Tänapäevaseks tegevuseks on olnud miljööväärtusliku kortermaja renoveerimine, sealhulgas autonoomse gaasikatla ehitus. Ajalooga tegelemise põhjuseks on asjaolu, et kortermaja ise on valminud aastal 1939 ning maja pika ajaloo säilitamiseks on ühistujuht kogunud andmeid ja koostanud ülevaate maja elanike kohta. Lisaks sellele on selleaastane võitja suurpärane näide elukestvast õppest, sest hoolimata pikaajalisest ühistu juhtimise kogemusest, täiendab ta end pidevalt erinevatel korteriühistute juhtide koolitustel.

Konkursil „Edukaim renoveerimisprojekt“ otsustati lisaks peaauhinnale välja anda kolm eriauhinda. Esimene eriauhind „Järjekindlalt läbiviidud renoveerimisprojekt“ läks Ida-Virumaale, sellega pärjati KÜ Iisaku Kaare Kaks (Iisaku, Ida-Virumaa). "Korteriühistu viis ellu kortermaja tervikrenoveerimise hoolimata sellest, et korteriomanikke oli vaja pikalt veenda. See Ida-Virumaa väikeasulas asuv korteriühistu on hea näide teistele väikeasulate kortermajadele selle kohta, mida on võimalik saavutada, kui väga tahta ja oma kodu eest hoolt kanda," tunnustas Mardi.

Teine eriauhind "Stiilne renoveerimislahendus" läks Pärnu korteriühistule KÜ Nikolai 18. "Tegemist on 1962. aastal ehitatud hruštšovka-tüüpi majaga Pärnus miljööväärtuslikul alal, millest renoveerimisega kujundati keskkonda sobituv väärikas hoone. See renoveerimisprojekt on suurepärane näide sellest, millise tulemuse võib saavutada, kui rekonstrueerimisse kaasata arhitekt. Lisaks väärib äramärkimist ka see, et ühistu teostas rekonstrueerimise ühe korteriomaniku väga suure ja aktiivse vastuseisu tingimustes," märkis Mardi. 

Kolmanda eriuhinnaga „Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus“ pärjati  KÜ Jalakakivi (Jõõpre küla, Audru vald, Pärnumaa).

"Selle eriauhinnaga soovime tunnustada ühistut, kes on lisaks kortermaja renoveerimisele pööranud olulist tähelepanu ka kauni majaümbruse kujundamisele, nii et hoone ja ümbrus moodustavad ühtse ja tervikliku lahenduse. Lisaks väärib äramärkimist ka ühistu ja tööde teostajate ülikiire tegutsemine - üldkoosoleku otsus maja renoveerida tehti selle aasta veebruari algul ja mai alguseks olid kõik tööd lõppenud. Maja on nüüd energiatõhusam ja julgustuseks teistele maakohtade korteriühistutele, kes veel renoveerimise läbiviimseks hoogu võtavad," rääkis Mardi.

„Edukaim renoveerimisprojekt 2015“ võitja on KÜ Põlva Trio ning kortermajade Savi 2A ja Jaama 24C renoveerimine Põlvas. "Tänavune võitja viis korraga läbi kahe maja tervikrenoveerimise, nimetan siin tööde loetelust valikuliselt: mõlemas majas fassaadi soojustamine, keskkütte kahetorusüsteemi ja uute radiaatorite paigaldamine, MESA mõõtesüsteemi paigaldamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine,"

loetles Mardi. " Lisaks ühele majadest paigaldatud maaküte. Peale renoveerimist on täiendavalt mõlemale majale paigaldatud veepehmendusseade, välja vahetatud külma ja sooja vee majasisesed torustikud ning paigaldatud soojuspumpade, keskkütte ja sooja vee valmistamise juhtimise automaatika, mille tööd on võimalik läbi interneti reaalajas jälgida ja juhtida."

Lisaks soovis Eesti Korteriühistute Liit tunnustada tänukirjaga veel viit ühistut nende tegevuse eest kortermaja renoveerimisel või ilusa koduümbruse kujundamisel: KÜ Pae17 Tallinnas, KÜ E. Viiralti 3 Tallinnas, KÜ Energia 5 Tallinnas, KÜ Valge Tallinnas ning KÜ Uus-Sauga 8a Pärnus.

 

Õiguskantsler uurib ehituskeeluvööndi erinevust saartel ja mandril

12.10.2015

alt
alt

Maale kolivad ainult ekstremistid või rikkad

12.10.2015

Kõige populaarsemad

1

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

2

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

3

Tegevust alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisrahastusplatvorm

4

Kristiine Keskuses algasid ehitustööd

5

Haldusreformiga muutus üle poole miljoni aadressi

6

Tartus avati uuenenud Pirogovi plats

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi