Rail Balticu Nabala looduskaitseala läbiv trassivariant taas kaalumise alla

Soodsaima variandina võib taas kaalumise alla tulla Nabala looduskaitseala läbiv Rail Balticu trassivariant; sellesisulise ettepaneku on teinud rahandusminister Sven Sester nii majandusminister Kristen Michalile kui ka keskkonnaminister Marko Pomerantsile.

"Sel sügisel tuleb Vabariigi Valitsusel taaskord arutada järgmisi samme seoses Rail Balticu raudteeühenduse kavandamisega. Planeerimisseaduse kohaselt korraldab maakonnaplaneeringu koostamise ning kehtestab maakonnaplaneeringu maavanem," kirjutab Sester. "Valitsuse eesmärk Rail Balticu trassikoridori määratlemise protsessis on liikumine majanduslikult jätkusuutliku rahvusvahelise kiire raudteeühenduse valmimise suunas. Rail Balticu ühenduse mastaapsust arvestades tuleb seejuures olla veendunud, et trassikoridori valik on hästi põhjendatud ning lähtutud on pikaajaliste mõjude analüüsist – seda nii trassivariantide paiknemise aspektist kui ka seoses majandus- ja eelarvemõjuga."

"Uus raudteeühendus tuleb nii kavandada kui rajada viisil, mis võimaldab trassi jätkusuutlikku käigushoidmist ega pane riigieelarvele tulevikus ülalpidamiskulude katmiseks täiendavat koormust. Olen mures, kas valitav trassikoridor loob piisavad võimalused Rail Balticu raudteeühenduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks, toomata kaasa mittevastuvõetavat keskkonnakahju. Neist kaalutlustest lähtudes pean vajalikuks veelkord vaadata põhimõttelisi käsitletud trassialternatiive Harjumaal, mis on tänaseks võrdlusest välja jäänud," lisas minister.

Möödunud aasta 29. mai valituse kabinetiistungil otsustati jätta trassivariantide edasisest analüüsist välja tol hetkel kavandamisel olnud Nabala-Tuhala looduskaitseala esialgseid piire läbivad trassialternatiivid. Sester kahtleb, kas see on riigile majanduslikus mõttes kõige mõistlikum otsus.

Ta soovib valitsuskolleegidelt hinnangut, kas avalikustatud trassikoridor on maksumaksja ja keskkonna seisukohalt parim valik, seda nii lühema- kui pikaajalises vaates ja kas avalikustatud trassikoridor on varasemate arutluste käigus välja pakutud alternatiividest sobivaim, pidades silmas maksumaksja raha heaperemehelikku kasutamist ja võimalusi inim- ning looduskeskkonnale avalduvate potentsiaalselt negatiivsete mõjude leevendamiseks, sealhulgas Nabala piirkonnas

"Saan aru panusest ja ajakulust, mis on trassilahenduste kaalumisel ja valikul praeguseks tehtud, kuid pean vajalikuks siiski üle rõhutada, et taoline infrastruktuur peab olema ka jätkusuutlik ning erinevaid kaitstavaid huve arvesse võttes rahaliselt mõistlik," kirjutas Sester. "Juhul kui selle saavutamiseks on otstarbekas käsitleda uuesti ka varem protsessi käigus kõrvale jäetud variante, mille esialgse hinnangu kohaselt määratletud negatiivseid mõjusid oleks võimalik ratsionaalsel viisil leevendada, on viimane aeg seda enne otsustamist teha."

Möödunud aasta novembris kiitis valitsus heaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu, mis ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad ja tagab kaitse tundlikule veerežiimile. Kaitseala loomise eest seisis Pentus-Rosimannus kogu oma ametisoleku aja ega nõustunud Rail Balticu trassialternatiividega, mis moodustatavat ala oleksid läbinud.

Nabala-Tuhala looduskaitse ala on toetanud looduskaitsjad ja selle vastu seisnud erinevad huvigrupid ja teadlased. Näiteks 2013. aastal keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuringu tulemused ei toetanud seni keskkonnakaitsjate seas levinud ettekujutust, et Nabalasse tuleks luua karstilõhede ja maa-aluste jõgede hoidmiseks looduskaitseala. Uuringu autor Heikki Bauert kirjutas, et Nabala looduskaitseala loomise eestvedajad petavad avalikkust "pendlimeeste leitud jõgedega, mida maapõues tegelikult pole."

2009. aastal on väidetavalt maapõuest leitud jõed kantud ka ametlikku looduse infosüsteemi. Bauert märkis aga, et Nabala väidetavad maa-alused jõed voolavad füüsikaseaduste vastaselt – mäest üles, madalamalt alalt kõrgemale. "Enam kui 90 protsendil kavandatava maastikukaitseala territooriumil puuduvad igasugused karstiilmingud, neid esineb vähesel määral ala põhjaosas," seisis uuringus.

Koduomanike liit saatis möödunud aasta juunis valitsusele kirja, milles palus valida koduomanikega rohkem arvestav Rail Balticu trass ja suunata Rail Baltic läbi planeeritava Nabala looduskaitseala. Liidu volikogu esimehe Anto Raukase sõnul olid nende poole pöördunud paljud murelikud koduomanikud seoses Rail Balticu võimaliku trassi kulgemisega läbi tiheasustusala, samal ajal kui seda on võimalik teha läbi praktiliselt asustamata ja looduslikult väheväärtusliku Nabala looduskaitseala ja oleks mõistlik lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on kiirraudtee tiheasustusest ja kodudest seda parem.

Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel on otsustanud Harju maavanema ettepanekul, et raudtee planeerimist jätkatakse Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas Nabala looduskaitseala lääne poolt mööduval trassivariandil.

Rail Baltic on kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastal 2018.

Euroopa Komisjon tegi juuni lõpus ettepaneku rahastada Rail Balticu projekti Euroopa ühendamise rahastust (CEF) kogu taotletud summa ehk 540 miljoni euro ulatuses; omafinantseering on 18 protsenti ehk 97,2 miljonit eurot.

Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024–2025, selle ajani võiks kesta ka toetuse kasutamisperiood.

Allikas: BNS

Foto: Scanpix

Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu

21.09.2015

alt
alt

Tartu soovib üldplaneeringuga tuua kesklinna rohkem elanikke, ärisid ja avalikke funktsioone

21.09.2015

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Novira rajab südalinna uue elamukvartali

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi