Igas ahju või kaminaga kodus peab alates septembrist olema korstnapühkija akt

Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. 

Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga 5 aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija. Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödub tänavu septembris 5 aastat. See tähendab, et käesoleva aasta sügisel peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument olemas olema.

Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.  Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.

Kes ei ole viimase viie aastajooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitab  Päästeamet korstnapühkija kontakti saamiseks helistada päästeala infotelefonil 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.

Tuleohutuse seadus jõustus 1. septembril 2010. Igal majaomanikul on võimalus otsustada, millisel perioodil viie aasta jooksul ta oma ehitise küttesüsteemi puhastamise kutsetunnistusega korstnapühkija teha annab ja vastava akti nõutab. Kui majaomanik on viimase viie aasta jooksul kutsetunnistusega korstnapühkija teenust kasutanud ja vastav akt on olemas, ei ole kohustust  sel aastal korstnapühkijat kutsuda, kuid on siiski soovitav. Kortermajades ja ridaelamutes peab korstnat pühkima igal aastal kutseline korstnapühkija, kes tehtud tööde kohta akti väljastab.

www.city24.ee

Kodukindlustusega seotud müüdid ja tegelikkus

13.08.2015

alt
alt

Teises kvartalis sõlmiti kinnisvaralepinguid 697 miljoni väärtuses

14.08.2015

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

4

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

5

Valmis Eftenile kuuluv Laagri Selveri 4,3-miljoniline arendus

6

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust