Tallinnas on poole aastaga algatatud, vastu võetud ja kehtestatud 181 detailplaneeringut

Esimese poolaastaga on Tallinnas algatatud 78 detailplaneeringut, linnavalitsus on vastu võtnud 56 detailplaneeringut ning linnavalitsuses ja linnavolikogus on kehtestatud 47 detailplaneeringut.

 2014. aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, vastu võeti 54 ja kehtestati 61 detailplaneeringut ning sellest lähtub, et 2015 esimese poolaastaga vastu võetud detailplaneeringute arv on ületanud juba 2014 terve aasta töömahu.

Algatamisi on olnud enim Lasnamäel ja Kesklinna linnaosades, vastavalt 14 ja 13 detailplaneeringut. Pirita linnaosas algatati 12 detailplaneeringut.

Kehtestamiste osas on esikohal Kesklinn, kus kehtestati 10 detailplaneeringut ning järgnevad Haabersti ja Nõmme, kus kummaski linnaosas kehtestati 9 detailplaneeringut.

Enim vastu võetud detailplaneeringuid – 19, jäi Kesklinna, 9 Haaberstisse ning 7 Nõmmele ja Kristiinesse.

„Detailplaneeringu kehtestamiseni selle algatamisest kulub ligikaudu kaks aastat, kuid mõnel juhul ka enam, sest see sõltub huvitatud osapoolte aktiivsusest ning kindlasti ka detailplaneeringu piirkonnast ja keerukusest“ ütles Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. „Volikogu kehtestas detailplaneeringu nt miljööväärtuslikul hoonestusalal, mõne objekti kaitsevööndis.“

„Avalikust huvist ja linnaruumist lähtuvalt oli kindlasti  olulisem detailplaneering Pärnu mnt 59 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine, millega on kavandatud uus kaunite kunstide õppehoone, mis võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi ning seeläbi parandada õpilaste ja õppejõudude töötingimusi ning muusika- ja balletiõpingute lõimumist,“ lisas Mänd.

2015. aasta esimesel poolaastal esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 845 projekteerimistingimuste taotlust ja kokku koostati ning väljastati projekteerimistingimusi 724-le objektile.

Alates 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadus ja planeerimisseadus ning ehitusseadusliku rakendusseadustik toovad kaasa muudatused detailplaneeringu koostamise kohustuse ja projekteerimistingimuste taotlemise kohustuse osas. Edaspidi saab püstitada ühe hoone või laiendada ühte hoonet üle 33% ilma detailplaneeringut koostamata, kui see sobitub mahuliselt ja otstarbelt keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga.

Projekteerimistingimuste taotlus on aluseks uue hoone püstitamiseks ja olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33%. Ülejäänud juhtudel on projekteerimistingimusi vaja taotleda, kui soovitakse ehitada olulise avaliku huviga rajatist, mille puhul ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik (n staadion, golfiväljak, motoringrada või lauluväljak nõuavad detailplaneeringut). Projekteerimistingimuste taotlus võetakse vastu ainult pärast riigilõivu, mis on 25 eurot tasumist.

Tallinnas Haaberstis alustati uue multifunktsionaalse ärihoone arendust

21.07.2015

alt
alt

Narva piiripunkt sai uue jalakäijate ja sõiduautode terminali

21.07.2015

Kõige populaarsemad

1

Kes vastutab üürniku tekitatud kahju eest?

2

Kaubamaja kvartali arhitektuurivõistluse võitis „City Break“

3

Kinnisvarabuum kestab Tallinnas veel mõnda aega

4

8 ideed parima valguslahenduse saamiseks

5

EstateGuru on asunud realiseerima esimest ebaõnnestunud kinnisvaralaenu tagatist

6

Tegevust alustas Eesti esimene üürikinnisvara ühisrahastusplatvorm

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi