Kodune prügilõke kahjustab inimese tervist

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (KUK) koostöös korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol ning mõjub negatiivselt ka inimorganismile

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tõusetub jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, eriti kevadeti. „Suurpuhastuse käigus leiavad inimesed sageli, et vanadest asjadest tuleb vabaneda ja tihti tehakse seda kahjuks neid kodus põletades. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid taarapunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse.

Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek. Eek lisas, et paljude jäätmejaamade andmetel käib kolmandik piirkonna elanikest jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole jäätmejaamadest midagi kuulnud. Eegi sõnul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada. Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit.

„Taolise koduse lõkke põlemistemperatuur pole piisavalt kõrge, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu ei tohi kevadise koristuse käigus tekkinud jäätmeid lõkkesse panna,“ ütles Eek. KUKi õhukvaliteedi juhtimise osakonna peaspetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul näitavad olmejäätmete lõkkes põletamise katse tulemused, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Lisaks näitavad tulemused, et dioksiini-laadsete ühendite ja polüaromaatsete süsivesinike ehk PAH-ide hulk kasvab üle kahe korra võrreldes puhta puidu põletamise katsega. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Keskkonnauuringute Keskus korraldas 21. aprillil Väike-Maarja Päästekoolis katse, mille käigus võrreldi puhta puidu põletamise saadusi ning jäätmete ja puidu segalõkke tulemusi. Katse toimus kontrollitud tingimustes. Keskkonnaministeerium jätkab eelmisel kevadel alguse saanud teavituskampaaniat „Säästad või saastad?“, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Keskkonnaamet andis loa Kiidjärve paisu avamiseks

29.04.2015

Omanikud: koalitsioonileping ei paku lahendust põhiseadusevastaste talumistasude osas

30.04.2015

Kõige populaarsemad

1

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

2

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

3

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

4

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

5

Pangad piiravad tänavu kõige enam elamuturu arengut

6

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust