Riigikogu sätestas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

Riigikogu võttis 59 poolthäälega (3 erapooletut) vastu valitsuse algatatudehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ( 572 SE ), millega sätestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine alates 1. juulist 2015.

„Nimetatud seaduste rakendamise toomine eraldi seadusesse on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud ja nende jagamine kahe seaduse vahel tekitaks arusaamatusi normide omavahelise hierarhia seisukohast,“ ütles majanduskomisjonipoolne ettekandja Deniss Boroditš . Ta selgitas, et rakendusseadusel on kaks eesmärki. Esimene neist on üleminekunormid uute seaduste kehtima hakkamisel. Teine sätestab teiste seaduste muutmise vajaduse tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse heakskiitmisest.

Uues planeerimisseaduses nähakse planeeringu menetlusele selle algatamisest kehtestamiseni ette konkreetsed tähtajad, mis varasemas seaduses puudusid. Seadus aitab vältida menetlusaja põhjendamatult pikaks venimist. Uues regulatsioonis lihtsustub riigile vajalike suuremate ehitiste rajamine – uus planeeringuliik naguriigi eriplaneering on oluline kui asukoha valiku või rajatise toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, näiteks Rail Baltic. Maade broneerimisele selliste objektide rajamiseks sätestatakse tähtaeg.

Uus ehitusseadustik koondab endasse kogu ehitustegevusega seotud regulatsiooni, mis on praegu jagatud mitme eri seaduse vahel ning täpsustatakse järelevalvega seotud küsimusi.

Lubadega (ehitusluba ja kasutusluba) seotud menetlus muutub mugavamaks ja kiiremaks. Lubade küsimise kohustus väheneb. Selgelt on reguleeritud, millal peab ehitisest teavitama ja millal on loakohustus. Teavitamine on riigilõivuvaba, mis vähendab eraisikute kulutusi ja alandab eelkõige kohalike omavalitsuste halduskoormust.

Ehitusloa andmise aeg väheneb, sest kogu menetlus hakkab tulevikus toimuma ehitisregistris, kus toimub ka elektrooniline kooskõlastamine. Riik ja kohalikud omavalitsused on kohustatud elektrooniliselt kooskõlastusi andma 10 päeva jooksul. Isik ei pea enam ise ühest ametiasutusest teise jooksma.

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uued terviktekstid sündisid justiitsministeeriumi aastatel 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti abil.

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega jõustatakse kaks nimetatud seadust 1. juulil 2015. Erand on tehtud seaduse § 1 lg2 ja lg3 osas, mis jõustuvad üldises korras. Selle eesmärk on mõjutada enne uue planeerimisseaduse ja selle rakendamise seaduse jõustumist algatatud joonehitise planeeringu koostamise menetlust. Üks eesmärk on ka vältida võimalikke takistusi Rail Balticu planeeringu kehtestamisel.

Parlament kehtestas krediidikulukusele maksimummäära

18.02.2015

alt

Selgusid Tõrva kesklinna arhitektuurikonkursi võitjad

19.02.2015

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

4

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades