Mis takistab korterelamutes renoveerimisotsuse tegemist?

Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus? ja Kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa

Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut. Kõige vanem renoveeritav elamu oli ehitatud 1880 aastal. See oli viie korteriga puidust elamu, mis asub Tallinna kesklinnas. EKÜLi liikmeskonda kuuluv ühistu otsustas 2012 aasta mai kuus taotleda KredEx?ilt toetust maksimaalses (35%) ulatuses. Gaasiküttel olev elamu arvutuslikuks energiasäästuks märgiti taotluses 54% ja elamu köetavaks pinnaks 434m2.

Kõige uuem hoone oli Põhja?Tallinna linnaosas asuv 2007 aastal valminud puidust gaasiküttel elamu, milles on kolm korterit köetava pinnaga 206m2. Ühistu taotles 2012 aasta augustis KredEx?ilt 25% renoveerimistoetust, planeerides säästa 42% kütteenergiast.

Korterelamute renoveerimisel planeeritud keskmine arvutuslik energiasääst on 44%. Kui vaadata auditites välja toodud arvutuslikku energiasäästu jaotumist, siis 21% vaatluse all olnud majadest oli säästmise arv on 30, 40 ja 50%.

“Uurisme ennekõike seda, mis mõjutab renoveerimisotsust. Selgus, et näitekselamu ehitusaasta ei mõjuta renoveerimisotsuse kiirust, kuid samas tehakse renoveerimisotsuseid enam heal järjel olevates omavalitsustes,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas Mardi.

Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm?sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.

Üüriturgu korrastaks väljatõstmiste hõlbustamine

29.01.2015

alt

Täna avatakse Häirekeskuse ja Päästeameti Tallinna ühishoone

30.01.2015

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

6

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades