Eesti Arhitektide Liit: Eesti vajab riigiarhitekti

Eesti Arhitektide Liit (EAL) on seisukohal, et praegu riigikogu menetluses olev planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõude vastuvõtmine sellisel kujul tuleb peatada. EAL on teinud ettepaneku riigiarhitekti institutsiooni loomiseks, kuid sellega pole seni eelnõudes arvestatud.

„Eesti vajab riigiarhitekti institutsiooni, mis kontrolliks ja jälgiks riigi tasandil, et Eesti ruumiline areng oleks läbimõeldud ning terviklik,“ ütles Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere. „Praegu ei ole Eestis ühtegi institutsiooni, kus saaksid kokku inimeste elukeskkonda mõjutavad ruumiline planeerimine, arhitektuur, ehitus ja sellealane kompetents. Riigil puudub terviklik kontseptsioon ning valdkonnad on killustunud eri asutuste peale. Nii ei saagi loota, et tekiks terviklik lähenemine ruumilisele arengule. Seetõttu on väga oluline, et täna riigikogus kolmandale lugemisele läinud planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõud vaadataks enne vastuvõtmist veel kord üle ning sinna kirjutataks sisse ka riigiarhitekti institutsiooni asutamise vajadus.“

Peeter Pere sõnul on EAL juba aastate vältel tõstnud esile, et Eesti vajab hädasti riigiarhitekti institutsiooni. „EAL on paljude aastate vältel mitmetel kohtumistel ja istungitel rääkinud riigiarhitekti vajadusest, samuti oleme esitanud planeerimisseaduse eelnõule täiendusettepanekud, kuid vastukaja neile pole saanud,“ sõnas Peeter Pere. „EAL leiab, et ruumil kui elukeskkonnal on Eesti ühiskonna ja kultuuri arengus võtmeroll. Et meie elukeskkonda hoida ja arendada, peab riik võtma lisaks seadusandlikule – menetleja rollile – ka kavandaja ja nõuandja rolli. EALi väljapakutud institutsioonil ei oleks väga tugevaid võimuvolitusi, kuid see saaks protsesse suunata oma kompetentsile ja autoriteedile tuginevalt, nagu seda teevad oma valdkonnas näiteks õiguskantsler ja riigikontrolör.“

„Täna on Eesti ehitusvaldkonna ja ruumilise keskkonna kujundamine killustunud erinevate ametkondade vahel, kusjuures tööga on hõivatud umbes 400 inimest – neist vaid kaks on arhitektid,“ sõnas Eesti Arhitektide Liidu esimees Indrek Allmann. „Võib öelda, et meie tehiselukeskkonna arendamisse riigi tasandil vastava eriala professionaale sisuliselt kaasatud ei ole. EAL soovib, et see kaasatus tekiks. Riigiarhitekti näol ei oleks tegemist pelgalt ühe uue ametnikuga, vaid see institutsioon tooks kaasa kauaoodatud reformi planeerimisvaldkonna riigistruktuuris, aidates nii dubleerimisi vähendades rohkem sisule keskenduda. Riigiarhitekti ameti ülesanne on olla riigi tasandil terviklike ruumiliste otsuste mõtestaja – arhitekti kompetentsi baasilt öelda, mil viisil saavutame oma ressursside piires maksimaalselt hästi toimiva elukeskkonna. Omavalitsustele saab riigiarhitekt olla nõuandvas positsioonis.“

Maksu- ja tolliamet taotleb Akropolis Kinnisvaraarenduse pankrotti

19.01.2015

LHV esialgu Arco Vara tegevjuhatuses muutusi ei soovi

20.01.2015

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi