Uute kodulaenude maht kasvab endiselt, kuid tempo on aeglustumas

Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas. Eestis tuleb kasv kinnisvara hindade kasvust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust s.t. tehinguid tehakse rohkem, selgus tänasel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressiüritusel

Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukki sõnul on Baltikumi majanduskeskkonna arengud laenamiseks soodsad. „Majanduskasv paraneb, töötus jätkab vähenemist ning reaalpalk kasvab kogu Baltikumis – need asjad loovadki soodsa pinna kasvuks,“ märkis ta. „Üldisemas pildis on uutes arendustes väga positiivne areng - uusi arendusi on müügini jõudnud varasemast tunduvalt enam. Uute korterite osakaal kinnisvara tehingutes on kasvanud kogu Baltikumis, suurim endiselt Vilniuses. Arendajad on kliendi ootustele vastanud - Tallinnas tuleb 2014.a. uute korterite aastane müük ca 65% suurem kui 2013, Vilniuses ca +80%, Riias on esimese 8 kuuga aastane kasv +30%,“ sõnas Tukk.

„Samas vaatame pisut murelikult uute arenduste poole just selle nurga alt, et turule on tulnud suurte arendajate kõrvale ka väiksemaid tegijaid. Seal tuleks kliendil olla veidi ettevaatlikum suuremate ettemaksete tegemisel ja samuti võiks tähelepanu pöörata, milliseid projekte on varasemalt tehtud ning võimalusel tutvuda nende kvaliteedi ja elanike rahuloluga,“ selgitas Tukk.

„Väga positiivne on fakt, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alles minimaalselt, alla 2%,“ lisas Tukk.

Värske statistika:

• Kinnisvaraturu aktiivsus (s.t. tehingute arv) on 2014.aasta 9 kuuga Baltikumi pealinnades aeglustunud, III kvartali kasv on kõikjal negatiivne. Aktiivseim on Vilniuse kinnisvaraturg. Hinnakasv kiireim endiselt Tallinnas.

• Eestis on kinnisvara hindade kasvades omavahenditest ostmine 2014.aasta 9 kuuga vähenenud

• Laenuvõtjate vanuse ja sissetuleku profiilis Eestis ja Leedus muutuseid ei ole. Lätis on turule tulnud ka 700-1000 Eurose sissetulekuga klient, kes ostab vanemat vara. • Endiselt ostab eestlane Läti ja Leeduga võrreldes väiksema üldpinnaga kodu, samas on Lätis väiksema sissetulekuga kliendi turule tulekuga kasvanud väiksemate korterite osakaal

• Nendest klientidest, kellel on rahaline omafinantseering, jääb nii Eestis Lätis kui Leedus see enamasti vahemikku 10-25% (Eestis 50%, Lätis 64% ja Leedus 66% omafinantseeringuga klientidest)

• Positiivne on see, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis juba minimaalselt, alla 2%, Lätis ca 1/3 ja Leedus 1/5 klientidest.

• Nii Eestis, Lätis kui Leedus on enim laenuvõtjaid 26-30 aastaste klientide seas. Enim laenuvõtjaid on sissetulekuga 1001-1500 Eurot, samas on Leedus ka väiksema sissetulekuga laenuvõtjate osakaal küllalt suur

• Laenatakse mõistlikult, maksekoormuses on piisav puhver muudeks kuludeks

• Sissetuleku järgi on Baltikumis kokku hinnanguliselt ~1,1 milj kodulaenu potentsiaaliga inimest

Tallinna korterihinnad kasvasid novembris 4,1 protsenti

03.12.2014

alt

Rida- ja paarismajade ehitamine on hoo sisse saanud

04.12.2014

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi