Riik keskendub tulevikus kinnisvara üürimisele ja ühismajadele

Riigi lähiaastate kinnisvarastrateegia keskendub pigem üürimisele ja regionaalselt ühishoonete rajamisele.

„Riigi strateegiaks on üleminek üürimisele, kuigi paljud asutused on sellele vastu,” ütles rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu reedel kinnisvarakonverentsil.

Teiseks optimeerimisvõimaluseks nimetas Agris ühishooneid, milles tegutsevate asutuste vahel võiks tekkida suurem sünergia. „Kui vaadata nelja ministeeriumi tulevast ühishoonet, siis seal ei käi ainult optimeerimine pinna mõttes, või ühiste osakondade loomise mõttes, vaid ka lihtsalt selles, et ühises majas pidevalt kokku puutudes tekiks erinevate ministeeriumite ja asutuste vahel suurem sünergia,” rääkis Peedu.

Ka Riigi Kinnisvara AS-i juht Jaak Saarniit, et tulevikus saab mudeliks pigem Pärnu riigihoone, kuhu koondatakse kõik kohalikud avaliku sektori asutused. „Analoogsed võiksid kerkida ka Tartusse ja mujale,” ütles ta.

Küsimusele, kas riigihoonete rajamine ei mõjuta liialt kinnisvaraturgu, sest näiteks Pärnus jätab riigimaja 23 nii-öelda tühja aadressi, mis muudab oluliselt kohalikku nõudlust ja pakkumist, möönis Saarniit, et selline probleem võib tekkida. „Leppisime seal kohaliku omavalitsusega kokku, et vähemalt rajatakse see kesklinna, et mitte põhjustada probleeme teenusepakkujatele, kelle klientideks ametnikud on.”

Allikas: BNS

Kinnisvarafondid kardavad ärikinnisvaraturu ülekuumenemist

10.11.2014

alt
alt

Kinnisvaraarendajad viilivad taristu rajamisest kõrvale

10.11.2014

Kõige populaarsemad

1

Hipsterkorterite hinnad põrkusid taluvuspiiriga

2

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

3

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

4

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

5

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi