Savisaare arvates ei toetata riik elamuvaldkonda piisavalt

Euroopa riikide eluasemevaldkonnas mängib suurt rolli riiklik abi, ent Eestis seisneb riigipoolne abi peaasjalikult Euroopa struktuurfondide raha jaotamises sihtasutuse KredeEx kaudu, tõdes Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

„Valitsev riigivõim ei suhtu elamumajanduse arengusse kahjuks veel piisava tõsidusega,“ ütles Savisaar. Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 eesmärgid täideti üksnes osaliselt, nentis Tallinna linnapea Eesti Korteriühistute Liidu foorumil peetud tervituskõnes.

„Linn ootab riigilt suuremat panust elamumajandusse. Eestis valitsevat elamumajanduse olukorda silmas pidades ja arvestades korteriühistute ees seisvaid keerulisi ülesandeid, on riigi ükskõikne suhtumine eluasemevaldkonna arengusse vastutustundetu,“ ütles Savisaar. Savisaare sõnul on majandusminister Urve Palo hakanud rääkima munitsipaalmajade ehitamisest riigi abiga ning see mõte on mõistagi igati tervitatav. „Neil tuleb see oma koalitsioonipartneriga selgeks rääkida, sest oleks kahju kui minister Palo mõte jääbki ainult mõtteks,“ lausus Savisaar.

„Kui riik ise oma inimestele korterelamuid ehitab, siis on ta ka paremini kursis inimeste vajaduste ja soovidega seoses koduga kortermajas. Ei erine ju munitsipaalmajas ja ühistutes elavad inimesed mitte millegi muu poolest kui et ühes on omanikud, teises üürnikud. Elukeskkond on neil ikka samasugune, kommunaalkulusid, arveid maksavad ikka ühtemoodi; lastele mänguväljakut, autodele parkimiskohta, sooja tuba ja korralikku jäätmevedu soovitakse ikka ühtemoodi. Seega kui riik panustab munitsipaalmajadele, saab ta ka paremini aru, milliste probleemidega seisavad silmitsi ühistud ning kus neil võib abikätt vaja minna.“

Savisaare sõnul kujuneb lähitulevikus korteriomanike ja -ühistute suurimaks väljakutseks energiatõhusus ja sellega kaasnev renoveerimine ning kommunaalkulude ohjamine. Savisaar tõi riigile eeskujuks viimase 10 aasta jooksul üle 20 munitsipaalmaja rajanud Tallinna linna. „Mõne aasta eest andsime korterivõtmed ligi 1000-le noorele perele ja spetsialistile. Hetkel rajame me arstide ja õdede maja Mustamäele, 2015. aastal tahame hakata ehitama korterelamut haridustöötajatele.

Tallinna arengukavas aastateks 2014–2020 oleme seadnud eesmärgi sihipärase linna eluasemepoliitika ja abivajajatele munitsipaalelamufondist eluaseme tagamise.“ Savisaare sõnul teab Tallinn tänu aktiivsele munitsipaalelamuehitusele, mida kortermajades elavad inimesed vajavad ning sellest tulenevalt on välja töötatud mitmeid meetmeid korteriühistute jaoks. „Meetmed puudutavad nii energiasäästu, mugavat liiklemist hoovis, turvalisi mänguväljakuid kui ka rohelist mõtlemist, inimeste koolitamis- ja kaasamispoliitikat,“ lisas Savisaar. Savisaar rõhutas, et Eesti on korteriühistute tegevuse valdkonnas eeskujuks paljudele Ida-Euroopa riikidele. „Kindlasti suudame koostöös ületada lähitulevikus ees seisvad raskused ja areneda tasemele, mis pikemas perspektiivis viib Eesti kogu Euroopa eeskujuks,“ ütles Savisaar.

Palo: hoonete energiatõhustamist võiks toetada 110 miljoniga aastas

31.10.2014

alt
alt

Selgusid Eesti parim korteriühistu juht, renoveerimisprojekt ning kauneim koduümbrus

31.10.2014

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

4

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

5

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

6

Kütmata kortermaja kimbutavad liigniiskus ja hallitus

Toimetaja valik

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa