Palo soovib teletorni müügi ära jätta

Majandusja kommunikatsiooniminister Urve Palo soovib ära jätta Levira riigile kuuluva 51 protsendi aktsiate müügi ning säilitada teletorn riigi omanduses.

"Jah, kavatsen Levira müügi küsimuse lähiajal kabineti istungil tõstatada ning teha ettepaneku müügiprotsessi peatamiseks," kinnitas Urve Palo Eesti Päevalehe järelepärimise peale.

Palo sõnul on müügi peatamise peamisi põhjuseid kaks: üks neist on julgeolek ja teine hoone sümboolne tähendus. Nimelt müüdaks koos Leviraga ka Eesti taasiseseisvumise sümbol – Tallinna teletorn, millega on seotud eestlaste tunded.

Julgeolekukaalutlusi selgitades viitas Palo, et teletorn on elutähtsa teenuse osutamisega seotud kriitiline objekt ja on tähtis, et see oleks riigi kätes. Teletorni saatejaam on Eestit katvate võrkude oluline osa. "Teletorn on Eestile oluline julgeolekuobjekt, eriti teravalt on see esile tõusnud Ukraina sündmuste valguses, tõestades taas kord, kui oluline on objektiivse info levi ning kui tähtis on, et riik haldaks selle infrastruktuuri," selgitas Palo.

Teise aspektina peale puht praktilise ja julgeolekukaalutluse viitas Palo sellele, et teletorni näol on tegemist Eesti taasiseseisvumise sümboliga, mida Nõukogude armee püüdis 1991. aasta augustis vallutada ja seeläbi Eestit muust maailmast ära lõigata. "Väga paljud eestlased kaitsesid seda oma eluga riskides. Tänaseks on teletornist kujunenud muu hulgas nii eestlaste kui ka turistide üks meelisatraktsioone," viitas minister.

"Hiljuti avati teletorn rahvale renoveeritud kujul ning sellest on saanud tore turismiobjekt eestlaste hulgas, kuid tegemist on ka rahvusvahelise tähtsusega vaatamisväärsusega. Seega on väga palju põhjuseid, miks ei tohiks kunagi teletorni maha müüa," lisas ta.

Teletorni renoveerides kasutati Euroopa Liidu tõukefondide raha ja sellega kaasneb kohustus hoida teletorn avalikkusele avatuna vähemalt viis aastat. "Seega oleks teletorni müügi korral uuel omanikul õigus see avalikkusele 2017. aastal sulgeda," nimetas Palo veel ühe aspekti, miks on oluline müük peatada.

Möödunud aasta 14. veebruaril tegi Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse ning andis sama aasta 17. oktoobril heakskiidu riigile kuuluva 51 protsendi AS-i Levira aktsiate võõrandamiseks. Nagu rahandusminister Jürgen Ligi meenutas, oli Levira müük majandusminister Juhan Partsi algatus.

Ka Palo märkis, et Levira müügi algatuse tõi kabinetti tema eelkäija ja sellele saadi toona valitsuspartneri toetus. "Uue majandusministrina ma seda algatust aga ei toeta ning loodan, et saavutan nüüd samamoodi valitsuspartneri toetuse oma otsusele müügiprotsess peatada," ütles Palo. Tema sõnul ei ole riigil otsest vajadust Levirat müüa, tegemist on kasumliku ettevõttega, mis toodab muu hulgas riigile dividende. "Levira müümisel peab arvestama ka sellega, et nende mastide kaudu jõuavad täna vaatajani tasuta Eesti telekanalid," lisas Palo.

Riik avaldas Levira aktsiate müügipakkumise 12. veebruaril ja volitas müügikõnelusi korraldama AS-i PricewaterhouseCoopers Advisor. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et Eesti riigile kuuluvad 51 protsenti aktsiaid võõrandatakse koos kaasaktsionärile TDF S.A.S-ile kuuluva 49 protsendi aktsiatega, seega on müügipakkumise eesmärk võõrandada ühiselt 100 protsenti Levira aktsiaid.

Kui aasta eest tegi valitsus põhimõttelise otsuse Levira aktsiad võõrandada, alustasime müügiprotsessi ettevalmistusi ning tänaseks oleme jõudnud etappi, kus müügitingimused on kaasaktsionäriga kokku lepitud,” kommenteeris toona teadet võõrandamise korraldamise komisjoni esimeheks määratud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.

Palo ei vastanud otse küsimusele, kui suured kulud müügi peatamisega kaasnevad. Ta möönis, et loomulikult peab arvestama kulutustega, mis on juba tehtud. "Kuid see ei kaalu kindlasti üle seda kahju, mida püüame hetkel ära hoida," rõhutas ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kelle ministeeriumi on ka Levira aktsiate hoidja, müügi peatamist otseselt ei toeta. "Müük oli küll majandusminister Juhan Partsi, mitte minu algatus, aga ma toetasin seda koos ülejäänud valitsuse, sealhulgas julgeolekuministritega. Riik on järjepidev ning protsessi tagasi pööramine ei saa olla pelgalt emotsionaalne otsus, kui protsess on rohkem kui poole peal. Aga seda tuleb järelikult arutada," ütles ta.

"Meie probleem on, et torn on selle ettevõtte tehnoloogiline osa, aga riik ise ei ole selles äris tugev. Samal ajal on siin tehnoloogia areng ettearvamatult kiire. Strateegilise partneri müügisoov on hoiatus, et neil ideid napib. Kui sidefirmad näevad siiski asjas perspektiivi, mida riik ei tea, siis on see uudisena suurepärane ja lubab torni head seisundit ja sihtotstarbelist kasutust ka tulevikus," lisas Ligi.

"Telemast ilma ettevõtteta on ainult pidev tüli ja kulu. Müük ilma mastita näib pigem odava väljamüügi ning väljaminekuna. Müügi tingimustes on sees objekti avatuse ja sihtotstarbe säilimise kohustus, seega on ka juurdepääs külastajatele garanteeritud. Või peaks ehk üle rõhutama, et ka torni ei müüda piiri taha? Ja kui partner näib kahtlane, saab teha julgeolekupoliitilise otsuse ja müügi ära jätta," sõnas rahandusminister.

Teletorn ehitati 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregati tarbeks. Nurgakivi pandi paika 1975. aasta septembris, ametlikult avati torn 11. juulil 1980. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, mil see renoveerimiseks suleti. Torn taasavati külastajatele 5. aprillil 2012.

Allikas: BNS

Majanduslangus kägistab uusi büroohooneid

20.05.2014

alt
alt

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas uute büroopindade pakkumist

20.05.2014

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

6

Uus-Peetri Kodu – mugav elu pealinna lõunaväravas

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades