Kodulaenuturg on Baltikumis kõige paremini taastunud Eestis

Mittetöötavad kodulaenud, mille võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva, on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas.

Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Majanduskriisi tagajärjel kasvas Lätis mittetöötavate eluasemelaenude osakaal kogu eluasemelaenuportfellist 2009. aasta jooksul 4,8 protsendilt 15,4 protsendini ja 2011. aasta kolmandaks kvartaliks koguni 16,5 protsendini. Kuigi Lätis kasvas uute kodulaenude maht aastatel 2004-2008 vähem kui Leedus, on Lätis laenumaksetega raskustes oluliselt rohkem peresid.

Eestis ja Leedus olid probleemlaenude maksimummäärad vastavalt 4,5 ja 8,8 protsendi juures. Eestis hakkas kodulaenude portfell paranema juba 2009., Lätis ja Leedus alles 2012. aastal. 2013. aasta lõpus oli Eestis enam kui 60-päevase võlgnevusega eluasemelaenude osakaal eluasemelaenuportfellist 1,4 protsenti, mis on võrreldav kriisieelse tasemega, Leedus samal ajal 7,5 ja Lätis 10,2 protsenti.

"Laenukoormus, mis tundus headel aegadel üsna mõistlik, osutus sissetulekute vähenemise tõttu peredele ülejõukäivaks. Enne majanduslangust ei osanud ei laenutaotlejad ega pangad selliseid arenguid ette näha. Tänased probleemlaenud on enamasti tekkinud aastatel 2005–2007 tehtud otsuste tagajärjel. Hiljem antud laenudega esineb oluliselt vähem probleeme. Nii laenuvõtjad kui –andjad käituvad laenamisel varasemast oluliselt vastutustundlikumalt, pöörates tähelepanu nii laenutaotleja tänasele maksevõimele kui selle jätkusuutlikkusele tulevikus," kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas. 

Probleemsete tarbimislaenude osakaal Eestis ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis 9,5 protsendini kogu tarbimislaenude mahust. Praeguseks on ka tarbimislaenude portfell paranenud, sest uusi makseraskusi tekib vähem. Lätis ja Leedus oli mittetöötavate tarbimislaenude tase kõige kõrgem 2011. aasta teises kvartalis, kui see oli vastavalt 22,6 ja 22,8 protsenti. 2013. aasta lõpus oli Leedus vastav näitaja 13,6 ja Lätis 17,4 protsenti.

Messimase sõnul on tegelikult tarbimislaenudega hädas oluliselt rohkem peresid, kui näitab pankade poolt antud laenude statistika, sest see ei sisalda pangandussektorist väljastpoolt võetud järelmakse ja kiirlaene ning nende tagasimaksmise kvaliteedi kohta info puudub.

Allikas: BNS

Eluasemete hinnatõus veel ei lõpe

25.04.2014

Kinnisvara tegu 2013 laureaat on EfTEN Capital AS

25.04.2014

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvarafirmad: oht tuleb väljaspoolt Eestit ja kinnisvarasektorit

2

Arenduste arv on poole võrra kasvanud, kuid ees terendab uute korterite defitsiit

3

Rakvere Tsentrumi kaubanduskeskus plaanib laieneda 9000 ruutmeetrini

4

Kuidas olla kindel, et uusarendus valmis saab ja inimene rahast ilma ei jää?

5

Üürimajad tulevad ka riikliku sekkumiseta

6

Eestis asuv hotell valiti parima disainiga luksushotelliks

Toimetaja valik

alt

Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

alt

Virtuaaltuur aitab kinnisvara kiiremini müüa

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades