Üürikorteri kindlustus – kellele ja milleks?

Kui oled üürileandja või üürnik, tasub kindlasti läbi mõelda kodu ja vara kindlustamine. Üldjuhul on kindlustamine omaniku mure, kuid ka üürilevõtja võiks olla teadlik, millises ulatuses on tema ajutine kodu kindlustatud.

Üürileandjana pead kindlasti oma kinnisvara kaitsmise peale mõtlema ning sõlmima kindlustuse, mis aitab hüvitada elamispinnale või selle omaniku varale tekkinud kahju, samuti ka naabritele põhjustatud korteri omamisest/haldamisest põhjustaud kahjud, näiteks korteris paiknevate veetorude purunemise tagajärjel tekkinud kahju.

Üürnikuna tasub kindlasti mõelda oma isikliku vara kindlustamisele ning ka vastutuskindlustusele, mis hüvitab kolmandatele osapooltele tekitatud kahju. Aeg-ajalt tuleb ikka ette, kus mõni üürniku poolt veevõrku ühendatud kodumasin (näiteks pesumasin, nõudepesumasin, veeautomaat) alt veab ja korraliku uputuse põhjustab. Lisaks kodumasina remondile vajab hüvitamist ka naabritele tekitatud kahju. Sellist kahju tavapärane kodukindlustus ei kata ning kui naaber nõuab kahju korteri omaniku käest sisse, on korteriomanikul omakorda õigus esitada kahjunõue üürnikule ehk kahju tekitajale.

„Kui isik üürib korteri pikemaks ajaks kui 6 kuud, siis on soovitav kaaluda kogu korteri kindlustamist, kuna omanik võib kindlustada korteri vaid valitud riskide vastu. Kui näiteks üürnikul kukub käest mingi ese ja tekitab põrandale kahju, siis selline juhtum jääb puhtalt üürniku kanda, kuna omaniku nimetatud riskid seda tavaliselt ei kata – pole ju tegu tule, vee, vandalismi, vastutuse või muu taolise riskiga. Kui tahad täielikku kindlustuskatet, siis ERGOs võiks teha MAKSI kodukindlustuse paketi,“ soovitab ERGO varakahjude grupi juht Erko Makienko.

Seega, enne korteri üürimist küsi kindlasti omanikult infot kindlustuse olemasolu kohta. Tavaliselt on kindlustatud ainult eluruum, kuid mitte seal olev vara. Ka vastutuskindlustust, mis hüvitab teistele kogemata põhjustatud kahju, ei pruugi eluruumi omanik olla sõlminud. Silmas tuleb pidada seda, et üürnik ehk üüripinna reaalne elanik vastutab selle eest, et korterit kasutatakse vastavalt reeglitele – suitsuandur on töökorras, välisuks lukustatud, aknad on kodust äraolekul suletud jne.

On väga oluline, et nii üürileandja kui ka üürilevõtja lepivad omavahel kokku, kes milliste võimalike kahjude hüvitamise eest vastutab. Kokku võiks leppida selles, et üürnik vastutab oma tegevusest põhjustatud kahju tekitamise eest, näiteks kui tema lahti unustatud veekraan põhjustab naabritele veekahjustuse. Üürileandja vastutab aga omanikuna korteris olevate tehnosüsteemide põhjustatud kahjude eest, näiteks kui kahju tekib elektrijuhtmest alguse saanud tulekahju tõttu.

"ERGOs on olnud juhtum, kus korteri karp oli kindlustatud vaid mõnele riskile ja kui sinna kolis üürnikuna sisse perekond väikelastega, kes vannis olles ujutasid alumised naabrid üle, oli ebameeldiv üllatus suur. Rentnik arvas, et vastutab omanik ja eeldas omanikult kindlustuse olemasolu, aga omanik arvas, et kõikide jamade eest vastutab üürnik ning vastutuse riski ei kindlustanud,“ toob Makienko näite.  

Kodukindlustus

Kui üürikodus on peamiselt üürija enda vara, tasub mõelda koduse vara kindlustamise peale. Õnnetus ei pruugi juhtuda hooletusest – kahju võib tuua ettearvamatu loodusjõud, pahatahtlik võõras või hajameelne naaber. Selliseid koduse varaga seotud kahjusid ei ole üürileandja kohustatud katma.

„On olnud olukordi, kus vargad käivad korteris ja üürnik on kuulnud, et korter on kindlustatud. Siis ilmneb ootamatult, et just kodust vara ei ole kindlustatud, sest omanik arvab, et kuna see ei ole tema vara, siis pole vaja ka kindlustada. Sellise näiteid on palju, kus üürnik eeldab, et kõik on kindlustatud ja omanik on jälle teisel arvamusel,” rääkis Makienko.

Seega annab kindlustus eelkõige turvatunde ning aitab kahjujuhtumi korral õnnetusest kiiresti üle saada ja juhtunu unustada. Kodukindlustuse juurde tehtav koduse vara kindlustus on küll vabatahtlik kindlustus, kuid säästab ootamatutest väljaminekutest, kui kodune vara on kannatada saanud. Lisaks kehtib kaitse ka väljaspool kodu. Näiteks, kui oled kodunt kaasa võtnud sülearvuti, mis väljaspool kodu ära varastatakse, siis ka see hüvitatakse.

Vastutuskindlustus

  Nii üürileandjal kui ka üürnikul tasub alati mõelda võimalusele, et mis saab siis, kui üüripinnal juhtub midagi sellist, mis kahjustab näiteks naabrite vara. Tekitatud kahju tuleb ju hüvitada. Kindlasti tasub kaaluda vastutuskindlustuse sõlmimist, sest see hüvitab kahju, mis tekib kolmandatele isikutele.

Tasub teada

2013. aastal registreeriti ERGOs korteritega (korter + kodune vara) 245 varakindlustuse kahju, millest tervelt 135 olid veekahjud.

Üürnik saab temale kuuluvat vara, mis tavaliselt on ainult vallasvara, kindlustada tavakorras, nagu iga teine kindlustusvõtja. Kui üürnik soovib kindlustada üürileandja vara, näiteks korteri siseviimistlust ja/või vallasvara, peab selleks olema üürileping ja omaniku nõusolek vara kindlustamiseks. Samuti peab omanik andma nõusoleku, kui üürnik soovib vara eest kahjujuhtumi korral ise hüvitist saada.

Üürnik ei saa kindlustada korteriomaniku vastutust, st teha vastutuskindlustust nõuete vastu, mis esitatakse korteriomaniku vastu.

Kui palju maksab kindlustus?

- 2-toaline kivimaja korter
- 40 m2
- objektiks korteri siseviimistlus (riskideks tuli, vesi, torm ja vandalism)
- kodune vara 6400 eest (riskideks tuli ja vesi)
- vastutuskindlustus hüvitispiiriga 3200 eurot
- vara- ja vastutuskindlustuse omavastutus 100 eurot
- aastane kindlustusmakse 66,56 eurot.

Teenust osutab ERGO Insurance SE.

Tutvu tingimustega aadressil www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.

Mainor Ülemiste käive kasvas mullu veerandi võrra

31.03.2014

alt

Täna on tulude deklareerimise ja maamaksu tähtaeg

31.03.2014

Kõige populaarsemad

1

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

2

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

3

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

4

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

5

Pangad piiravad tänavu kõige enam elamuturu arengut

6

Maa-amet lisas geoportaali 2017. aasta ortofotod

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust